Teismeline mustast august välja

Foto: Shutterstock

 

Kui depressiooni käes kannatav teismeline leiab kiirelt abi, võib probleem jääda ühekordseks. Mida saab meeleolu languse korral noor ise teha ning kuidas saavad teda aidata vanemad, räägib kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katrin Kaljula.

 

 

Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse Sensus kliinilise psühholoogi ja psühhoterapeudi Katrin Kaljula sõnul on teismeliste depressiooniprobleemide taga kombinatsioon teismeea haavatavusest ja keskkonnateguritest. “Lapse haavatavus pluss kool, sõbrad ja pere kokku,” loetleb ta. “Ka täiskasvanute puhul võib öelda, et meeleoluhäired on sageli alguse saanud just teismelisena.”

 

Kodutööde hulk kurnab

Psühhoterapeudi hinnangul on laste koolielu väga pingeline. “Kodutööde maht on üüratu – kui koolis on tunnid läbi, minnakse koju õppima.” Ka see, et nii õpilaste kui ka õpetajate hulgas on üsna palju neid, kes depressiooniravimeid võtavad, näitab pinge suurust.

Ent depressiooni tekkel on rohkem põhjuseid. Laps võib olla koolis haavatav selliste perekondlikele tegurite tõttu nagu vanemate lahutus, konfliktid, vaesus. “Vanemate stress põhjustab samuti energianappust ja näitab lähedusepuudust lapsega. Rolli võib mängida ka koolikiusamine või mõni traumaatiline kogemus lapse elus,” kirjeldab Katrin Kaljula.

Kuigi noorukite depressioon sarnaneb küllaltki palju täiskasvanute omaga, ilmneb neil puhast depressiooni harva – tavaliselt on see segatud ärevus-, söömis- või mõne muu häirega. Noorukitel kerkib esile ka enam ärritust ja keskendumisraskusi. Kuna kool eeldab suurt vaimset keskendumist, paistab see eriti hästi välja seal.

“Depressiooni on kahte sorti,” räägib Katrin Kaljula. “Esiteks selline, mille taga on ka ärevus. Ehk noor siiski pingutab ja püüab ajada oma asju.”

Teist tüüpi depressiooni korral valitseb tuimus ja apaatsus. Tahteaktiivsus on maas – noort ei saa kuidagi käima. Laps on siis enamasti ära jätnud hobid ja muud tegevused, sest ressurssi pole. “Häirekellaks, et midagi on valesti, ongi see, et laps hakkab ära jätma talle meeldivaid tegevusi, nagu näiteks trennid,” nendib psühhoterapeut.

Loe edasi ajakirjast…