Tervistav meri ja õpihimu

Tekst Juune Holvandus
20.09.2007

Haapsalu mändide all mere ääres paikneb Thalasso Spa Fra Mare.
Aasta algul avati puhkekeskuse juurdeehitusena thalasso-laadis tervistusasutus. Et selleni jõuda, õppis perenaine Maret Sukles selgeks terve rea uusi oskusi.

“See, mida teistele pakun, peab mulle endale korda minema, kõigepealt pean toote iseendale edukalt maha müüma,” ütleb Thalasso Spa Fra Mare perenaine Maret Sukles.
“Erinevates maades reisides kujunes ja küpses mul mõte teha lisaks kunagisest puhkekeskusest spaaks arenenud asutuses midagi eripärast, mis aitaks põhjamaalast pimedal ajal oma jõuvarusid taastada. Tahtsin tuua inimesele lähemale selliseid hooldusi, mis jõuaksid talle võimalikult ligi ja sügavale. Muidugi, meie oludes on üsna võimatu majandada nii, et ainult Eestimaa inimesele teenust pakkuda, kuid eeskätt lähtusin ikkagi siinsest tulijast, seega siis ka iseendast.”

Thalassa tähendab kreeka keeles merd
Meres peitub elu alge, mere loomuses näeb inimene sarnasust iseendaga.
Läbi aegade on meri inimest tõmmanud, määramatusse kaugusse laiuv vaade ning soolakas mereõhk puhastab meeli, toob rahu mõjub tervistavalt. Merekaldal jalutades ja mereõhku hingates imenduvad mineraalained kopsukapillaaride kaudu otse vereringesse. Enne antibiootikumide tarvituselevõtmist saadeti hingamisraskustega patsiendid alati mereäärsetesse kuurortidesse.
Merevee ja -õhu ühtset mõju tervistumisel nimetataksegi thalassoteraapiaks.
Thalassoteraapiat tunnustab ka Euroopa tervishoiusüsteem. On jõutud järeldusele, et thalassoteraapia tugevdab oluliselt immuunsussüsteemi.

Pidevalt midagi uut
Maret Sukles mäletab end pidevalt midagi uut õppimas, tavaliselt on tal käsil koguni mitu õpingut. Vene filoloogina Tallinna Pedagoogikaülikooli 1988. aastal lõpetanud Maret väidab, et vene keelt õppis ta tegelikult valdama alles Moskva Puškini-nimelises Instituudis, õppides keeleõppe sugestiivmetoodikat. Lisaks veel kehakeelt, mälu liike ja tüüpe, oskust tekitada assotsiatsioone muusika abil.
2004 kaitses Maret Sukles magistrikraadi EBSis kvaliteedijuhtimise alal.
Inglise keelt õppis Maret, võttes oma kodus vastu vahetusõppijaid. Ürituse teine pool nägi talle endale ette võimaluse sõita USAsse Bostoni lähedale osalema kursusel, kus õpetati lugemise ja kirjutamise kaudu aktiveerima oma passiivset sõnavara. Nõuti isegi luulevormis kirjutamist. Praegu on Maret Suklesel käsil rootsi keele õpingud. Ning ühel suvel käis ta kätt proovimas Haapsalus Evald Okase juures aktijoonistamise kursusel. Maret käis ka sommeljeede kursustel. “Leidsin, et mul on vaja teada kõike, mis puutub heasse restorani. Sommeljee on eeskätt inimene, kes oskab restoranis kesksel kohal oleva menüü juurde veini soovitada. Õige vein tekitab isu, aitab seedida ja on oluline osa einestades saadavast maitseelamusest. Tähtis on osata tervislikult juua,” ütleb ta õpetlikult.
Tegus elustiil
Mareti elustiil on töine ja sportlik ühtaegu. Ta tõuseb veerand kuus hommikul, et minna koeraga maja taha metsa alla ja raudteest ümberehitatud jalgrattarajale jooksma. Siis sööb ta putru, joob teed ja veedab kolmveerand tundi iseendaga.
“Häälestumine päevaks on väga vajalik, ja kui aega pole mujalt võtta, siis võtan hommikult. Ma loen, teen ühtteist vajalikku. “
Kohvi Maret ei joo enam ammu, röstitud ubade raskus ei sobinud ta maole. “Mõnikord teeb elu ise õiged valikud, praegu avastan Jaapani teesid.
Toitude valikul lähtun sisetundest – liha ei söö ma samuti ammu, tegelikult pole rasked lihatoidud mulle eriti maitsenudki. Meie pere sööb meelsasti vürtsiseid köögivilja-pajaroogi.”
Üsna harjumatu on end suruda kogu päevaks tihedalt ja täpselt kellaegade raami, kuid kui tahad elus midagi korda saata, eesmärke saavutada, siis teisiti pole mõeldav.
“Kõige olulisem on oskus hoida oma tunded kontrolli all. Eesmärgile jõuab mitte see inimene, kel on võimeid ja oskusi, ka läbilöögijõust ei piisa. Võidab see, kes valdab omaenese tundeid,” teab Maret Sukles oma elukogemusest.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid