Toidu teekond sinus

Tekst: Eha Laanepere
21.01.2007

Seedimisega on seotud kõige õndsamad ja ka kõige piinlikumad momendid meie elus. Miski pole mõnusam hea toidu maitsest ja täiskõhutundest, aga selle kõigega kuuluvad lahutamatult kokku kõhukorinad ja gaasid.
“Seedimine algab närimisest. Mida korralikumalt toidupala läbi närida, seda parem,” ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog TRIIN REMMEL.
Ei pea küll üle lugema, et iga suutäis saaks 33 korda läbi mälutud (nagu üksvahe soovitati), aga tõsi see on – mida hoolikamalt on toit läbi näritud ja süljega segatud, seda parem. Suust edasi jõuab toit söögitorru, kus on olulised kaks sulgurlihast, millest ülemine ei lase söögil kõrri tagasi sattuda. Alumisest sulgurlihasest on palju juttu olnud seoses kõrvetistega – kui see lihas on nõrgavõitu, siis tekitab maost üles söögitorru purskuv hape kõrvetisi. Maos on lisaks põhirakkudele ka hapet tootvat rakud. Iga toiduportsu saamise peale tekitab magu happelist vedelikku, mida tuleb ööpäeva peale kokku 1,5 liitrit. Hapet tootvates rakkudes tekib soolhape, mis omakorda, aktiveerides pepsinogeeni, viib valkude lammutamise alustuseks vajaliku pepsiini tekkele.

loe edasi Kodutohtrist...