Ülitundlik inimene kui teenäitaja

Foto: Shutterstock

 

 

Umbes iga viies inimene tundlikum kui ülejäänud. Mida see täpsemalt tähendab ja kuidas tänapäeva ühiskonnas ülitundlikuna hakkama saada, räägib kogemuskoolitaja Kadri Riisik, kes on võtnud oma südameasjaks inimeste teavitamise ülitundlikkusest.

 

 

Uuringute põhjal on 15–20 protsenti inimkonnast tundlikumad kui teised. Sama kehtib looma- ja linnuriigi kohta: üle saja liigi puhul on bioloogid avastanud, et umbes viiendik isenditest on ülitundlikud. “Need on need, keda kuulatakse ja kellest juhindutakse, kui minnakse uutele jahimaadele, kui leitakse mõni uus toit või kui on vaja leida joogikoht. Inimeste puhul võib samamoodi olla, et tundlikumad inimesed juhatavad harmoonilisema elu poole,” räägib Kadri Riisik ja võrdleb ülitundlikku inimest kanaarilinnuga söekaevanduses. “Mõnikord ma nimetangi tundlikumaid inimesi ühiskonna teejuhtideks: see, mis mõjub kahjustavalt tundlikumale inimesele, on tegelikult kahjulik ka mitte nii tundlikule, aga esimesel lööb see kiiremini välja.”

 

Tundlikkus on kaasa sündinud

Koolitaja nendib, et ülitundlikkus on kaasa sündinud, ometi oleneb selle avaldumine väga palju kasvukeskkonnast. Kui lapse tundlikkust ei aktsepteerita, õpib ta oma tegelikku mina alla suruma ning sellega võib kaasneda hirm, pinge ja madal enesehinnang. Eriti ohustatud on ülitundlikud poisid, sest ühiskond kipub meeste tundlikkust taunima.

Lisaks toob Kadri Riisik välja huvitava tähelepaneku: “Kui tundlik laps on kasvanud emotsionaalselt turvalises keskkonnas, mis on soosinud tema arengut, ja teda on märgatud, siis on ta palju õnnelikum kui mitte nii tundlik laps, kes on kasvanud sarnases keskkonnas. Ja vastupidi: kui tundlik laps on kasvanud keskkonnas, mis ei ole olnud nii toetav, teda on ignoreeritud, on ta palju õnnetum kui see, kes ei ole nii tundlik.”

Elu jooksul võib inimese tundlikkus ka muutuda, näiteks on loodus seadnud nii, et last oodates muutuvad naised tundlikumaks. “Võib-olla on see nii sellepärast, et last mitte kahjustada; et naine tunneks väga varakult, kui keskkond, kus ta on, toit, mida ta sööb, või film, mida ta vaatab, ei ole lapsele hea,” mõtiskleb Kadri Riisik.

 

Neli peamist tunnusjoont

Sageli mõistetakse ülitundlikkust valesti, pidades seda häbelikkuseks, kuid häbelikkus on õpitud, mitte kaasasündinud. Samuti ei saa tõmmata võrdusmärki ülitundlikkuse ja introvertsuse vahele: oletatavasti 30 protsenti ülitundlikest on hoopiski ekstraverdid.

Ülitundlikkuse eestkõneleja maailmas, Ameerika psühholoog Elaine Aron, kes on uurinud seda teemat üle veerandsaja aasta, on esitanud neli joont, mis tundlikku inimest iseloomustavad:

  •            info töötlemise sügavus;
  •            kalduvus ülestimulatsiooniks;
  •            emotsionaalne intensiivsus;
  •            sensoorne tundlikkus.

Kadri Riisik selgitab, et ülitundlik inimene haarab endasse rohkem informatsiooni ja töötleb seda põhjalikumalt, mistõttu võib ta paista teistest aeglasem ning väsida kiiremini. “Kui informatsiooni on suuremal hulgal, siis on loomulik, et aju ja närvisüsteem on rohkem üle koormatud, ja seetõttu kipub tundlikul inimesel ülestimulatsioon hästi ruttu tulema,” räägib ta.

Loe edasi ajakirjast…