Vedrumadratseid on erinevaid

Foto: unsplash.com

Mõeldes madratsile, mõtleme alati sellele, kui mugav seal magada on, milline see välja võib näha ja mis on kattematerjaliks, kuid ei mõtle sellele, mis peitub tegelikult madratsi sees. Samas on just madratsi sisemus see, mis määrab ära, kui mugav on voodis magada. Kindlasti on igaühel rääkida oma lugu mõnest korrast, kus ebamugava madratsi tõttu terve öö sõba silmale ei saanud. Sellise olukorra vältimiseks on hea mõte madratseid pisut põhjalikuma pilguga vaadata.

 

Traditsioonilise lahenduse uus tulek

Eestis on läbi aegade olnud populaarseim valik vedrumadrats. Mõniteist aastat tagasi ostetud vedrumadrats ootab aga kindlasti väljavahetamist, sest ka madratsite maailmas on toimunud olulisi muutuseid.

Klassikalises vedrumadratsis on kasutatud bonell-vedruplokke. See tähendab, et vedrud on omavahel traadiga ühendatud ning et kui liigub üks vedru, liiguvad kohe ühenduse tõttu ka teised. Piisab lihtsalt madratsile toetumisest ja näed kohe ära, kui suur osa madratsist selle surve tõttu kaasa liigub.

Pisut uuem lahendus on taskustatud vedruplokk ehk pocket-vedruplokk, kus kõik vedrud on pakitud omaette kotikestesse. See tähendab, vedrud ei ole omavahel ühendatud ning ei liigu sedavõrd vabalt teistega kaasa.

Samm edasi on multipocket-vedruplokk. Täiustatud variandis on ühe ruutmeetri kohta vedrusid veelgi rohkem kui pocket-vedruploki lahenduse korras.

 

Madrats, mis reageerib kehale

Mida rohkem on madratsil omaette taskustatud vedrusid, seda paremat toestust suudab madrats ka kehale pakkuda. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et kui sa liigutad magamise ajal näiteks jalgu, siis reageerivad sellele ainult jalgade all olevad vedrud, mitte ülakeha all olev madratsiosa. Kindlasti on kõik näinud mõnda reklaami, kus madratsi peal on vett täis klaas ning kui selle kõrval ka madratsile hüpata, jääb vesi klaasi.

Kaheinimese voodis tähendab see seda, et üks inimene võib läbi une end palju liigutada, ent teise inimese und see oluliselt ei mõjuta, sest madratsivedrud toimivad iseseisvalt.

Klassikalise vedrumadratsi korral võib läbi une aktiivselt liigutav inimene ka teise sama madratsi peal magaja üles ajada, kuna vedrude ühendatuse tõttu hakkab õõtsuma kogu madrats.

Vedrusüsteemile lisaks võib hoida silma peal vedrutraadi läbimõõdul. Lihtsalt öeldes tähendab traadi peenem läbimõõt pehmemat madratsit ning traadi jämedam läbimõõt jäigemat madratsit. Mida rohkem on madratsi ühe ruutmeetri kohta vedrusid, seda jäigem madrats on.

Madratsi tsoonid? Roteerimine?

Üks viis kuidas madratsi pakutavast maksimumi võtta ja kasutusiga pikendada, on soetada madrats, mille magamiskülge ning peatsi ja jalutsi osa võib vahetada. Ühes asendis magamine mõjutab peamiselt teatud vedrusid, pannes need suurema surve alla kui teised vedrud.

Vahetades madratsi pooli ning jalgade ja pea osa regulaarselt, saab madratsile langevat koormust ühtlasemalt jaotada ning ka vedrusüsteem kulub ühtlasemalt. See süsteem ei toimi aga siis, kui vedrumadrats on valmistatud tsoonisüsteemi järgi. Tsoonisüsteem jaotab madratsi teatud arvuks eri tsoonideks, kus keha igale piirkonnale on mõeldud oma tsoon.

Näiteks vajavad kõige tugevamat vedrustust õlad ja puusavöö, nii et sinna pannakse vastavalt kas tugevamad vedrud või ühe ruutmeetri kohta rohkem vedrusid. Pea ning jalad avaldavad aga madratsile vähem survet, lubades kasutada pehmemaid vedrusid. See süsteem toetab keha ideaalselt, ent samas ei saa sellise madratsi korral roteerimist kasutada, sest tsoonid ei oleks enam õiged.

Vedrumadratsite omavaheline võrdlemine ning oma magamisharjumiste ja ka vajaduste kaalumine aitab jõuda õige ostuotsuseni. Pikemalt valimata madratsi ostmine võib küll algul aega säästa, ent nii on oht valida ebasobiv küljealune.

E-poe Kaup24.ee hea hinnaga madratsivaliku leiate https://kaup24.ee/et/mbel-ja-sisustus/magamistoambel/madratsid

Foto: unsplash.com