Vererõhk kasvab koos lapsega

Foto: Shutterstock

 

Vererõhk kasvab tõesti koos lapsega, ent ei tohi tal üle pea kasvada. Seda kipub rõhk tegema mõnel juba väiksena, eriti aga teismeeas. Miks see nii on ja mida siis teha? Sellest räägib Tallinna lastehaigla laste südamearst Lagle Suurorg.

 

 

Kui beebi ja väikelaps on tohtri vaateväljas tihti, siis hiljem see nii ei ole: mida aeg edasi, seda harvem arsti juurde satutakse, iseäranis teismeeas. Ja nõnda võib juhtuda, et ühel halval päeval avastatakse liiga kõrge vererõhk, mis enamasti annab märku mõnest seda põhjustavast kaasuvast haigusest või seisundist. Noorukieas, 16–17-aastaselt, võib aga hüpertooniatõbi välja kujuneda ka iseseisva haigusena, millel polegi otsest põhjust.

 

Mõõtmine alates kolmandast eluaastast

Inimene tuleb siia ilma üsna madala vererõhuga. Vastsündinul on normaalne ülemine rõhk 65–70 ja alumine 45–50 mm Hg. Pisikesel polegi kõrgemat tarvis, sest sellega on verevarustus tema kõigis elundites kombes. Üheaastasel lapsel on vererõhk keskmiselt 86/40. “Vererõhule hakatakse regulaarselt tähelepanu pöörama alates kolmandast eluaastast, sest siis hakkavad lastel kõiksugused haigused ja häired välja lööma,” ütleb lastearst Lagle Suurorg. “Küll aga ei tohi juba beebidel tähelepanuta jääda aordi kaasasündinud kitsenemine, mis tõstab vererõhku. Seda vanemad ise kontrollida ei saa, aga ärgu emad imestagu, kui arst katsub imikul või väikelapsel pulssi ka mõlemast kubemest. Kui reiearteris on pulss normis, siis võime öelda, et lapsel ei ole vähemalt kõige olulisema veresoone, aordi seisukohast terviseohtu.”

Üldine põhimõte on see, et alates kolmandast eluaastast tuleb vererõhku mõõta korrapäraselt, vähemalt kord aastas, olenemata sellest, kas pisike on terve või mõne tõvega. “On neid, kellel on neeruhaigused, näiteks põletikud, või on neerud alaarenenud, siis tuleb lapsel rõhku mõõta ükskõik mis vanuses, ka siis, kui ta pole veel kolmene. Sel juhul on neeru vereringe häiritud ja vererõhk tõusnud.”

 

Ronib pisitasa ikka ülespoole

Kolmeaastase vererõhk on juba kõrgem: poisil keskmiselt kuni 100/59 ja tüdrukul 100/61.

“Eri vanuses lapse vererõhu hindamine on väga keeruline,” tõdeb kogenud lastearst. “Selleks on tohtril olemas tabel, kus on kirjas vanuse ja soo järgi numbrid, mis nõuavad juba edasist hindamist. Selleks omakorda on olemas normitabelid lapse soo ja pikkuse järgi: näiteks mõni kümneaastane on alles lapse kasvu, teine aga juba nooruki mõõtu.”

Loo juures olev kontrolltabel annab aimu sellest, kui kiiresti normaalne rõhk kasvab. Nagu näha, tõuseb see murdeeas eriti hoogsalt ja hakkab lähenema juba täiskasvanu omale.

Loe edasi ajakirjast…