Vererõhk piirikontrollis

Foto: Shutterstock

 

Euroopa vererõhunorme ei muudetud siiski nii karmiks nagu USA-s. Kes säärase otsuse tegi ja miks? Kas siis kõrgem vererõhk kahjustab eurooplaste tervist vähem? Selgitab PERH-i kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.

 

 

Veebruari Kodutohtris rääkis südamearst professor Margus Viigimaa sellest, et suvel otsustatakse, kas ka Euroopa vererõhunormid muutuvad USA eeskujul karmimaks. Otsus võeti vastu 8.–11. juunini Barcelonas aset leidnud Euroopa hüpertensiooniühingu kongressil.

“See ei olnud hetkeotsus. Kongressil kanti Euroopa uus juhend muidugi ette, aga sellele eelnes umbes kaheaastane töö ja arutelu, milles ka mina osalesin,” ütleb dr Viigimaa. “Kui möödunud aasta novembris USA uus vererõhujuhend tuli, tekkis ka Euroopas tõsine arutelu selle üle, kas võtta ette nii radikaalsed muutused kui seal või mitte. Lõpuks jäime ikkagi samade vererõhu normväärtuste juurde, nagu need olid kehtinud seni. Aga vererõhu eesmärkväärtused ehk näidud, mille peale rõhk raviga langetada, läksid küll rangemaks.”

 

Riskid on igal pool ühesugused

USA-s diagnoositakse hüpertooniatõbi madalama rõhuga kui meil. Ühendriikide vastses juhendis tõmmati kõiki rõhupiire kümme ühikut allapoole. Võrdluseks:

  •           seal on normaalne rõhk alla 120/80 mm Hg, kuid juba 130/80 tähendab esimese astme hüpertooniatõbe, meil veel mitte;
  •           140/90-st ülespoole on ameeriklastel teise astme kõrgvererõhktõbi, meil alles esimese astme haigus.

Neid numbreid vaadates tekib küsimus, kas siis ameeriklased on teisest lihast ja luust, et nende tervist hakkab kõrgem rõhk juba varem kahjustama.

“Muidugi nii see pole,” kostab Margus Viigimaa. “Meie jäime küll seniste normide juurde, kuid uuringute järgi ei hakka ainult ameeriklastel, vaid ka eurooplastel südame-veresoonkonnahaiguste risk suurenema juba siis, kui ülemine ehk süstoolne rõhk on üle 120 mm Hg. Kuni 140-ni terviseoht küll pikkamisi kasvab, kuid suhteliselt vähe – tõsiselt hakkab südant ja artereid kahjustama see, kui rõhk on üle 140 mm Hg, alates 160-st muutub see inimesele juba väga ohtlikuks.”

 

Otsuse määras praktiline pool

Dr Viigimaa möönab, et teoreetiliselt on USA lähenemine õige.

“Aga kui vaatame praktilist poolt, siis ameeriklaste vererõhunormide järgi muutuks meil peaaegu pool inimestest hüpertoonikuteks, sest 130 mm Hg ja rohkem tähendaks juba esimese astme tõbe. Meie lähenemine on selline: kui juba selle numbri korral kohe hüpertensiooni diagnoosiksime, vähendaksime sellega tähelepanu haigusele. See tähendab, et inimene mõtleks siis nii: kõrgevererõhktõbi on ju väga paljudel, mis seal ikka, las ta olla pealegi. Suhtumine sellesse haigusse muutuks liiga igapäevaseks ja ükskõikseks.

Meie tahame, et inimene saaks aru: kui tal on kõrgvererõhktõbi juba diagnoositud, siis see on tõsine asi – tegelikult kõige suurem tapja maailmas, mis vaikselt ja aeglaselt artereid lõhub ning lõpuks ajuinsuldi ja südameinfarktiga ohustab.”

Loe edasi ajakirjast…