Kortsude ennetamine ja silumine
Vananemisprotsessi esimesed märgid avalduvad just nahal. Naha elastsus ja niiskustase väheneb, toimuvad lagunemisprotsessid nahka toestavates kollageenkiududes ning rakkude uuenemine aeglustub. Kõigi nende protsesside tagajärgi reedavad nahale tekkivad kortsud.
Esimeseks sammuks kortsudega võitlemisel on kõige elementaarsem - niisutamine. Hillebrandi uurigus leiti, et kuiv nahk kahekordistab kortsude tekkimise võimalust. Kõige lihtsam viis nii nahka kui keha niisutada on piisav vedelikutarbimine. Päevas peaksid naised tarbima 2,7 liitrit ning mehed koguni 3,7 liitrit vett. Kui tavaline vesi jääb igavaks, maitsestage seda erinevate vitamiinirohkete puu- ja köögiviljadega. Lisaks veele ei tasuks unustada kosmeetikat, mille ülesandeks ongi naha niisutamine, naharakkude turgutamine ning kollageenisünteesi stimuleerimine.
Suurem oht kortsude tekkeks on tugevamate miimikalihastega inimeste puhul. Vanusega kaasneva naha niiskustasakaalu languse tõttu hakkab nahk miimika tõttu varem või hiljem murduma ning esmalt tekivad õrnad kurrud mis ajapikku süvenevad kortsudeks.
Rahustamaks miimikalihaseid ning seeläbi pidurdamaks miimikakortsude teket ja süvenemist tuleb pöörduda spetsialisti poole kes siis soovi korral kasutab botulotoksiini süste ehk rahvakeeli botoxit. Botuliintoksiin on loodusliku bakteri Clostridium Botulinum poolt toodetav neurotoksiin, mis lõõgastab miimikalihaseid, pärssides nende liikumist ning seega hoides ära miimikakortsude süvenemise. Olenevalt inimesest püsib botuliintoksiini süstide efekt keskmiselt 4-8 kuud ning mõju kahaneb ja kaob järk järgult.
Juba aktiivse miimika tõttu tekkinud kortsude puhul pole ainult botulotoksiinist abi, kuna toksiin küll lõõgastab lihase töö kuid ei kaota juba tekkinud kortsu, seega on vahel vajalik botoxi kombineerimine täitesüstiga. Nii täidame kortsu altpoolt hüaluroonhape geeliga, lükates kortsupõhja taas üles ja siludes vao.
Delikaatsemad vanuse märgid
Uuringud on näidanud, et just rinnapiirkond tekitab vanuse kasvades naistele enim meelehärmi. Tavaliselt hakkab rinnapiirkond enesekindlust soovimatult mõjutama eas, kus vaimselt ja hingeliselt ollakse naiselikkuse tipus. Vahel võib juhtuda seda ka varemgi, rindu mõjutavad nii rasedus ja imetamine kui ka treening ja kaalu kõikumine.
Delikaatse mure leevendamiseks on olemas spetsiaalsed nahka pinguldavad kreemid kui ka erinevad tugirinnahoidjad, kahjuks on nende mõju lühiajaline. Taastamaks imetamisjärgset või kaalulangusest tingitud rindade lõtvumist ja tühjust on sageli ainukeseks lahenduseks rindade tõstmisoperatsioon, mida on soovi korral võimalik kombineerida rinnaimplantaadi lisamisega, nii saame lisada büstile ka suurust ja täidlust.
Põnevaks koduseks katseks neile, kes veel konsultatsioonile ei plaani minna on niinimetatud riisitest. Riisitesti puhul proovitakse rinnahoidja sisse riisi või muu kuivainega täidetud sukk, et näha millised võiksid rinnad ideaalis välja näha.
Intiimpiirkonna protseduuride vastu tunnevad üha enam huvi ka mehed. Nii Ameerikas kui UK’s pöördub kirurgi poole üha enim mehi sooviga kohendada lõtvunud munandeid. Delikaatse probleemi lahendamine on õnneks lihtsam protseduur kui naistel rindade puhul. Tuleb vaid läbida kerge operatsioon mille käigus kirurg ettevaatlikult osa veninud nahast eemaldab ja munandid taas meeldivale kõrgusele kohendab.
Trenn teeb õnnelikuks
Liikumine ja kehaline aktiivsus omavad suurt rolli meie tervises ja heaolutundes läbi elu. Sportimine hoiab kehakaalu kontrolli all, tugevdab lihaseid ning soodustab rakkude uuenemist. Kuid kas teadsid, et treeningu käigus vallandub ajus n-ö heaolu hormoon, ehk dopamiin. Dopamiin on vajalik rõõmu- ja õnnetunde tekkeks. Liikumine ja trenn on parim viis selle hormooni loomulikul teel suurendamiseks. Sportimine annab hea enesetunde, leevendab stressi ja väsimust ning parandab vaimset võimekust.
Venitusele orienteeritud treeningud nagu jooga ja pilates aitavad efektiivselt lihaste ja liigeste jäigaks muutumise vastu. Seda liiki treeningalad aitavad muuta keha nõtkemaks ja painduvamaks, mis on eriti oluline hea elukvaliteedi hoidmiseks ja edendamiseks ka kõrgemas eas. Regulaarne treenimine vähendab erinevaid terviseprobleemide riske, nagu näiteks südame probleemide risk ja kõrge vererõhk.
Sportimine hoiab naharakud terved ning elujõulised, parandades vereringet ning aidates kehast välja viia toksiine. Regulaarne kehaline liigutamine on aluseks heale tervisele ja nooruslikule välimusele.
