Kõrgenenud vererõhk pole naljaasi, vaid otsene risk südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks. Alljärgnevas loos on ära toodud kaheksa trepiastet, millest tuleb üles ronida, et vererõhk kontrolli alla saada.
1. Teadvusta endale riskid.
Peaaegu pooltel 35–60aastastest meestest ja ühel kolmandikul samavanustest naistest on vererõhk normaalsest kõrgem, mis tõstab riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse, näiteks saada südame- ja/või ajuinfarkt, ajuverejooks. Kõrge vererõhk on ajuhalvatuse üks riskitegureid, kuid õnneks on see ravitav.
Milline on sinu vererõhk? Kui sa ei tea, lase see kindlasti ära mõõta. Kui vererõhk on natuke tõusnud, ei anna sellest märku mitte mingid sümptomid. Mida kõrgem on rõhk, seda suurem on südamehaiguste tekkimise risk.
2. Vähem soola ja kõvu rasvu toidus.
Üks lihtsaid, kuid samas olulisi tegureid, kuidas vererõhku alla saada, on panna toidu sisse vähem soola. Teadlased on kindlaks teinud, et kui päeva jooksul tarvitada 10 g asemel 5 g soola, langeb vererõhk keskmiselt 6/4 mmHg.
Tavaliselt saadakse pool päevasest soola hulgast leivast ja leivakattest, sest vorsti-singi-juustu peale pannakse ikka tomatit-kurki, millele riputatakse ohtralt soola. Kuid sööki võib maitsestada ürtidega ning jätta valmistoidud ostmata. Kartulikrõpsudest jms soolasest näksitavast tuleks täiesti loobuda või patustada nendega väga harva.
Ka rasva kasutamisega tuleb olla mõõdukas, sest rasv tõstab kehakaalu, viimane omakorda aga vererõhku.
Vähe liha, ohtralt aedvilja ja vähese rasvasisaldusega toidud menüüs aitavad vererõhku langetada. Või ja margariinitooted tasub vahetada taimeõlipõhiste toodete vastu. Rasvast kala võib süüa kolm korda nädalas, kuna kalarasv aitab vererõhku langetada.
Lagritsasõbrad peavad otsima endale uue lemmiku, sest see maiustus kuulub vererõhutõstjate hulka.
Loe edasi ajakirjast...
