“Mu vasak põlv valutab,” kurdab naine arstile. Tohter laseb pildi teha ja sõnab:
“See on ealistest muutustest.”
“Kuidas nii?” imestab naine. “Mu parem põlv on ju sama vana, aga ei valuta!”
Keegi ei ole homme enam täpselt samasugune kui täna, sest inimese keha muutub lakkamatult. Organismi ealised muutused ei ole haiguslikud, vaid loomulik talitluslike võimete muutumine.
Vananemine on pärilikkuse ja keskkonnategurite koosmõjul ilmnev bioloogiline nähtus, mida mõjutavad haigused. Haigusi saab ravida, vanadusmuutusi leevendada.
Aastatega muutub ka organismi peastaap – aju. Vananemisel ajukude väheneb, elundite talitluse reguleerimise võime nõrgeneb, mäluhäired sagenevad jne. Mälu muutumine võib olla seotud ka ajuvereringe halvenemise või Alzheimeri tõvega.
Haiguste sagenemise põhjuseks vananemisel on
tervisekahjulike tegurite mõju kuhjumine
ning organismi vastupanu- ja kohanemisvõime nõrgenemine.
Aeg jätab nahale oma jäljed
Naha ealised muutused on varem või hiljem väliselt märgatavad, marrasknaha rakkude hulk väheneb ja nahk õheneb. 45. eluaastani paikneb juuksekarvasibul 2,8 mm sügavusel, pärast 70. eluaastat aga 2,1 mm sügavusel. Nahas sisalduvate sidekoekiudude elastsus väheneb, nahk lõtvub ja kortsub. Koos naha kõhetumisega väheneb higinäärmete arv. Rasunäärmed säilivad, kuid rasu tekib vähem. Et ka naha sidekoe veesisaldus väheneb, siis muutub nahk mitte ainult kortsulisemaks, vaid ka ülearu kuivaks.
Aastatega muutub naha pigmentatsioon. Pigmendirakke jääb vähemaks, kohati võivad tekkida pigmendita valged laigud. Samal ajal on üsna tavaline, et juba keskeas võivad nahale tekkida mõnemillimeetrise läbimõõduga pruunikate pigmendilaikude kogumikud, mis ei tõuse nahapinnast kõrgemale. Harvem tekivad nahale healoomulised vanuritüükad, mida võib näol ja kehal olla kümneid.
Nahka nooreks tagasi me ei saa, kuid sobiv nahahooldus aitab ealiste muutuste ilmnemist mõnel määral pidurdada. Väidetakse, et kortsud teevad küll mehe mehelikumaks, kuid mitte naist naiselikumaks. Kuid küpses eas naist võivad kortsud ka kaunistada.
Silmad nõuavad lugemisprille
Silmaava (pupill) on suurim 10–15aastastel lastel, kõige väiksem aga pärast 60. eluaastat. Väikese silmaava tõttu pääseb silma vähem valgust. Seetõttu vajab vananev silm rohkem valgust, et selgesti näha. Lugemiseks vajab 50aastane umbes kaks korda ja 60aastane kuni viis korda tugevamat valgustust kui 40aastane inimene. Umbes 40.–50. eluaastal hakkab silmaläätse elastsus järk-järgult vähenema. See ei kumerdu enam piisavalt, et lähedal asetsevaid esemeid teravalt näha. Vananemismuutused kujunevad alati isikupärase kiirusega, kuid 60. eluaasta paiku on suur osa inimestest silmaläätse lamenemise tõttu kaotanud lähedale vaatamiseks kohanemise võime – neil on arenenud vanema ea kaugelenägevus. Nad vajavad lugemisprille.
Kuulmine nõrgeneb aegamööda
Normaalse vananemise ühe nähuna hakkab kõrgete helide kuulmine nõrgenema juba 20.–35. eluaasta paiku. Põhjus on sisekõrva verevarustuse halvenemine ning kuulmisrakkude ja närvilõpmete kõhetumine. Muutuste tekkimisele aitavad kaasa välised tegurid, eelkõige müra (tootmisseadmed, liiklus, muusika) ja liigne stress. Meestel on kuulmiselundi ealised muutused sagedamad ja raskemad kui naistel. Mõnel on kuulmine tunduvalt nõrgenenud 60. eluaastaks, teisel peaaegu muutumatuna säilinud 90aastaseltki.
Puhtalt vanusega kaasnev kuulmise nõrgenemine takistab harva igapäevast suhtlemist. Küll võib juhtuda üllatusi. Näiteks küsite midagi eakamalt mehelt, kuid too ei tee kuulmagi. Kordate küsimust valjemalt ja saate kohe pahandada: “Mis sa karjud, ega ma kurt ole!” Nii on lood ealise kuulmisnõrkusega. Kui vaja, saab appi võtta kuuldeaparaadi.
Süda vananemisega ei kiirusta
Süda, mille ülesanne on hoida verd pidevas ringlemises, ei kiirusta vananemisega. Ta hakkab tööle ammu enne meie sündi ja tegutseb elu lõpuni. Kuid üldjuhul inimese elu ei lõpe südame loomuliku vananemise, vaid haiguste tagajärjel.
Aastate ja aastakümnete jooksul tekkivad ealised muutused südames ja veresoonkonnas võivad kaasa aidata haiguste tekkimisele ja arengule. Kui koed tarvitavad tavalisest rohkem hapnikku ja toitaineid, näiteks kehalisel pingutusel, siis hakkab eaka inimese süda pekslema, kuid maksimaalne pulsisagedus jääb väiksemaks kui noorel või keskealisel inimesel.
Vanemas eas on tüüpiline ülemise (süstoolse) vererõhu tõus, mis suurendab südame koormust. Vereringeelundite talitluse regulatsioon nõrgeneb, mistõttu järsku püsti tõustes võib vererõhk langeda sedavõrd, et vanem inimene kaotab tasakaalu.
Südame ja veresoonkonna ealiste muutuste ulatust mõjutab tugevasti inimese eluviis.
Luud hõrenevad, liigesed kuluvad
Luukude uueneb pidevalt, kasvueas toimub see kiiresti, täiskasvanul umbes 5% aastas. Täielikult uueneb inimese luustik iga 5–6 aasta tagant. Vana luukoe lagundamine ja uue moodustumine on tasakaalus 30.–35. eluaastani. Seejärel väheneb üle 40aastastel luumass 0,5–1% aastas. Kõige rohkem on ohustatud naised 5.–7. aastal pärast menupausi, kui naissuguhormoonide toodang on järsult vähenenud. Sel ajal võib kaotada kuni 50% luumassist.
Meessuguhormoonide produktsioon langeb aeglasemalt ja seetõttu toimub meestel ka luude hõrenemine aeglasemalt. Luude hõrenemisel nende kuju oluliselt ei muutu, kuid need on poorsemad ja seetõttu ka hapramad.
Liigeste ealised muutused seisnevad liigesekõhre taandarengus. Kõige varasem muutus on liigesekõhre kõhetumine ehk atroofia. Kui noortel on sõrmelülivahelistes liigestes kõhre paksus 1–1,5 mm, siis raugaeas ulatub see vaevalt 0,5 millimeetrini.
Kõhrkoe vananemine on artroosi tekkimise alus. Liigese ealistest muutustest arenenud artroosi ravimisel on eesmärgiks valu vähendada ja edasist kulumist pidurdada. Selleks kasutatakse liigeste koormuse vähendamist, ravivõimlemist, abivahendeid (tallatoed, tugisidemed, jalutuskepp jm), füüsikalist ja arstimravi ning raskematel juhtudel ka kirurgilist ravi. Kui vaja, paigaldatakse tehisliiges.
Pika eluea soovitusi Saksa arst professor Friedrich Hoffmann (1660–1742), kes on meditsiiniajaloos tuntud ergutusvahendi liikva ehk eeterpiirituse ehk Hoffmanni tilkade (1 osa eetrit ja 2 osa piiritust) autorina, kirjutas ligi 250 aastat tagasi pika eluea kuus põhireeglit:
vanemas eas ära mitte loobu juba sissejuurdunud harjumustest ega tavadest
tarvita tervislikku toitu
väldi liialdusi söögi ja joogiga
hinga puhast värsket õhku
hoia hingerahu ja ära muretse liialt tuleviku pärast
arstide ja ravimitega puutu kokku nii vähe kui võimalik.
Loe edasi Kodutohtrist...
