Allergia - tunne oma tundlikkust
Tekst Kati Paal, perearst
28.04.2013

Viimastel aastakümnetel on kõikjal läänemaailmas kasvanud inimeste hulk, keda allergia väga lähedalt puudutab - eelsoodumus allergiliste reaktsioonide tekkeks on igal kolmandal inimesel.

Allergikute hulga suure kasvu üks peamine põhjus arvatakse olevat keskkonna saastatus, mis on suurenenud inimese elutegevuse tagajärjel. Igapäevaselt puututakse kokku kõikvõimalike kahjulike ja vähem kahjulike ainetega, millega organismil tuleb kas kohaneda või võidelda.

Mis kehas toimub

Kui organismi satuvad ärritajad ehk antigeenid, tekivad kehas vastureaktsioonina anti- ehk kaitsekehad. Allergia korral juhtub, et organismi võime reageerida välisteguritele on häiritud ja organism n-ö reageerib üle: mõni pealtnäha süütu antigeen (allergia korral allergeen), nagu õietolm, kodulooma karvad või mõni toit, võib organismis vallandada ülitugeva vastureaktsiooni, mis väljendub allergiana. Organism toodab sel juhul ülemäära palju IgE-tüüpi antikehi ning allergilise põletiku nähud kujunevad välja minutite või tundide jooksul (nn kiiret tüüpi allergiline reaktsioon).

Mõnikord osalevad allergia tekkel immuunrakud, siis tekivad allergianähud aeglasemalt, tundide või nädalate jooksul (hilist tüüpi allergiline reaktsioon), ning sel juhul on allergiatekitajate jälile jõuda juba keerulisem. On ka toiduaineid, näiteks munavalge või pähklid, mis võivad põhjustada nii aeglast kui ka kiiret tüüpi allergilisi reaktsioone.

Mitme salakavala palgega

Allergia võib väljenduda mitmel moel. Tegemist on väga mitmepalgelise haigusega, mis ägeneb iga kord, kui inimene puutub kokku allergiat tekitava aine ehk allergeeniga, kusjuures igal järgmisel kokkupuutel võib reaktsioon olla eelmisest tugevam.

Sagedasemad allergeenid on kodutolmulest, putukad, hallitus, toiduained, õietolm, kosmeetikatooted, kodukeemiavahendid.

Sama allergeen võib eri inimestel põhjustada isesuguseid ja erineva raskusastmega sümptomeid: allergia võib tekitada reaktsiooni nahal, hingamisteedes, silmades, seedetraktis või ilmneda organismi üldreaktsioonina (anafülaksia).

Kõige sagedamini väljendub allergia nahal dermatiidi (nahapõletiku, ekseemi) või nõgeslööbena, tihti esineb allergilist nohu, allergilist silma sidekesta põletikku ja bronhiaalastmat.

Loe edasi ajakirjast...