Peale aprillikuu Kodutohtris tutvustatud allergilise kontaktdermatiidi esineb täiskasvanuil veel teisigi allergiaid, mida põhjustavad toit, õietolm, kosmeetika või tolmulestad. Allergiahaiguste teises osas peatume põhjalikumalt toidu- ja õietolmuallergial. Seejuures on kõige levinum reaktsioon allergiline nohu.
Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog Erika Reismaa on täheldanud, et kui küsida inimestelt arvamust toiduallergia kohta, usub neist kolmandik, et nad on ülitundlikud ühe või teise toiduaine vastu. Kuid tegelikult see pole nii, kinnitab tohter: "Ilmselt on need inimesed ühel või teisel moel toiduga üle pingutanud. Ka mitteallergikul võib esineda nahasügelust või seedehäireid, kui ta korraga kilo apelsine või suure tahvli šokolaadi ära sööb. Toiduallergia on väga keeruline teema. Allergoloogina nimetan toiduallergiaks sellist ülitundlikkuse reaktsiooni, kus inimese organism toodab vastuaineid teatud toiduainele."
Ülitundlikkus histamiini suhtes
Ülitundlikkuse võivad nahanähtude või seedekulgla häiretena vallandada ka teistsugused sisemised mehhanismid. Mõned toiduained, näiteks maasikad, šokolaad, ananass, kakao, kaneel, vein ja õlu, vabastavad histamiini. See aine kutsub esile samasuguse nahareaktsiooni, aevastamise või vesise nohu, nagu oleks toiduallergia korral.
Seedehäireid võib põhjustada ka piimasuhkru ehk laktoosi talumatus: tekivad kõhupuhitus, vedel väljaheide, iiveldus ja oksendamine. Sel juhul ei ole tegemist piimaallergiaga, vaid inimesel esineb vastava ensüümi - laktaasi - puudulikkus, mille tõttu piimasuhkru lagundamine on häiritud.
Konkreetselt toiduallergiat põhjustavaid tegureid on dr Reismaa sõnul palju. Suur osa on pärilikul eelsoodumusel. "Kui umbes veerandikul lastest võib esineda teatud toiduallergia vorm, siis täiskasvanueas võib toiduallergia alles jääda viiele protsendile inimestele."
Toiduallergia väljakujunemisel täiskasvanueas mängivad olulist rolli mõned kroonilised haigused, nagu mao- ja seedekulgla haigused, autoimmuunhaigused, samuti hormonaalsed muutused ja närvisüsteemi seisund. Tõuke ülitundlikkuse tekkeks võivad anda ka pikaaegne stress, tööpinged ja traumad.
"Kindlasti on tähtis osa meie toitumisharjumustel. Tänapäeval on kättesaadavad kõikvõimalikud imporditud puu- ja juurviljad, mis ei ole meie kliimavööndile omased. Inimestel on kalduvus osta poest eksootilisi toiduaineid suuremas koguses, kui nad tegelikult iga päev tarbida võiksid," nendib dr Reismaa. Kuna eestlase organism ei ole suure ületarbimisega tavapäraselt harjunud, võib keha sellele reageerida nahalööbe, seedehäire või sügelustundega kurgus või suus, halvemal juhul huulte ja näo ootamatu turse ehk angioödeemiga ning nõgeslööbega.
Elu jooksul põetud haigused ja tarvitatud ravimid võivad põhjustada seedekulgla mikrofloora tasakaalu häireid: toitaine omastamine on häiritud ning organism võib sellele reageerida kui vaenlasele, kahjulikule tegurile.
"Praegune täiskasvanute põlvkond on sündinud sellel ajal, kui laps viidi kohe pärast sündi sünnitusmaja lastetuppa. Tita anti ema rinnale ainult kindlatel kellaaegadel. Kindlasti on taoline tegevus avaldanud oma mõju immuunsüsteemile. Nüüd oleme targemad: laps saab kohe ema rinnale ning tal on võimalus kohaneda oma lähedaste inimeste mikroobidega, et immuunsüsteem õpiks eristama õiget valest. Tänapäeva noored emad toidavad lapsi rinnapiimaga kauem kui vanasti, mis on samuti oluline tasakaalustatud mikrofloora kujunemisel."
Loe edasi ajakirjast...
