Allergiline kontaktdermatiit on nahaallergiatest levinuim

Tekst Aive Antsov
12.04.2011

Nahaallergiate diagnoosimine on viimaste aastakümnetega täiustunud. 35 aastat nahaarstina töötanud dotsent Sirje Kaur leiab, et kuigi nahaallergiaid on praegu tunduvalt kergem avastada kui aastakümneid tagasi, pole nende esinemissagedus täiskasvanute seas siiski suurenenud.

"Praegu on nahaallergiaid palju lihtsam diagnoosida, võib-olla seetõttu tundubki, et haigusi on rohkem. Oma praktika järgi ma küll ei julge tõdeda, et tõbesid on vähem või rohkem kui 10 või 20 aastat tagasi," räägib dr Sirje Kaur.

Haigusi saab diagnoosida palju paremini tänu sellele, et inimesed on arsti juurde tulekul piisavalt julged. Oma probleeme ei häbeneta. Isegi pisemate kaebustega kiirustatakse nahaarsti vastuvõtule, kinnitab dr Kaur. "Allergiatega seoses tullakse ikka enamasti õigeaegselt, nii et ravi ei hiline. Neist, kes pöörduvad nahaarsti poole erinevate nahahaigustega, on umbes 7-8 protsendil probleeme, mida saab liigitada nahaallergiate hulka."

Langerhansi rakud
Nahaallergiate puhul saab eristada haigusi, mis tekivad allergiseerivate (allergiat tekitavate) ainete vahetu kokkupuute tõttu nahaga, ja tõbesid, mis ilmnevad söödud või sissehingatud ainete - allergeenide - mõjul. Esimesel juhul tekib allergiline kontaktdermatiit, teisel nõgestõbi.

Dotsent Sirje Kaur toob allergeeni näitena pähkli, mis on enamikul juhtudel nende kahe haiguse puhul täiesti erineva toimega. Sööduna võib pähkel mõnele inimesele olla väga tugev allergeen ja vallandada nõgestõve. Nuumrakkude kaudu tekkiv nõgestõbi ei avaldu ainult nahal, vaid inimene võib ka minestada ja tema vererõhk langeda, haigusnähtudeks on veel peavalud, astmahood. Aga kui söödud pähklile allergiliselt reageerival inimesel puutub pähkel naha vastu, ei tekita see mingisugust reaktsiooni. Allergeen nahast läbi ei tungi ning allergilise kontaktdermatiidi põhjusi avastavad Langerhansi rakud pähklit allergeenina arvesse ei võta.

Allergilise kontaktdermatiidi väljakujunemises olulised Langerhansi rakud toimivad koostöös T-lümfotsüütide ehk T-rakkudega. Lagerhansi rakud püüavad naha kaudu organismi sisenenud kontaktallergeenid kinni ja viivad need edasi kõige lähemal asuvatesse lümfisõlmedesse. Seal kujuneb välja mitmete rakkudevaheliste mõjutuste tulemusena spetsiifiline T-rakkude põlvkond, mis tunneb alati allergeeniks oleva aine ära ning seda isegi siis, kui see satub hiljem nahale mõnda teise kohta. Nii tekibki haigus nimega allergiline kontaktdermatiit.

Haiguse väljakujunemine võtab nii palju aega, kui kulub Langerhansi rakkude ja T-rakkude koostöö väljatöötamiseks. Seepärast ei teki ka allergiline reaktsioon kohe pärast esmakordset kokkupuudet ainega, vaid see kujuneb välja 2-3 nädalaga. Paljudel juhtudel on inimene allergeeniga kontaktis olnud aastaid enne lööbe teket.

Loe edasi ajakirjast...