Pärast pimedat talveperioodi ei rõõmusta miski nii palju kui päikesevalgus. Igatseme valgust ja soojust ning õige ka, sest just päikesest saame oma eluoluks nii hädavajalikku D-vitamiini. Laskem siis päikesel end hellitada. UV-kiirgusel on vaatamata kõigele ka palju häid mõjusid, päikesepõletust saab aga vältida sobiliku päikesekaitse ja terve mõistusega.
Me vajame päikesevalgust ja UV-kiirgust iseäranis D-vitamiini tootmiseks. Meie organism aga kasutab D-vitamiini mitmel eesmärgil, näiteks luustiku, liigeste ja mälu tervise tagamiseks. Pole ka kahtlust, et päike teeb meele rõõmsamaks ja toob naeratuse huulile.
Vastuoluline kiirgus
Kord oli aeg – ja mitte sugugi ammu, veel paarkümmend aastat tagasi! – , mil tume mahagonivärvi päevitus andis tunnistust tervisest, jõukusest ja glamuurist. Viimasel ajal on aga pidevalt juttu päikese kahjulikkusest. UV-kiirgusel on omad ohud ja neist oleme teadlikumad kui kunagi varem. UV-kiirgus kahjustab nahka ja muudab selle vanaks (90% ealistest muutustest nahal on päikesekiirguse põhjustatud), kuid hullem on see, et kiirgus põhjustab nahavähki.
Päikesevalgus kahjustab sõna otseses mõttes naha pingsuse eest hoolitsevate rakkude valke, lõhkudes kollageeni- ja elastiinikiude. Lisaks tekitab UV-kiirgus ka pigmendilaike ja naha sarvestumist.
Kuid kõige selle negatiivse juures ei tohi unustada päikese positiivset toimet. On tõestatud, et UV-kiirgus aitab ka vältida teatud vähivorme, nagu näiteks eesnäärme-, rinna- ja kuseteede vähki. Päike teeb head ka mitmetele põletikulistele haigustele ning leevendab probleemse naha seisundit. On andmeid, et UV-kiirgus võib mõningatel juhtudel hoida reuma, hulgiskleroos (sclerosis multiplex) ja koguni 1. tüübi diabeedi eest. Üheks selliste nähtude seletuseks on ka siin ilmselt D-vitamiin.
Päikesepõletust nahal tuleb aga igal juhul ära hoida. Vajadusel peab kaitsma keha rõivaste ja päikesekaitsekreemiga, mille kaitsefaktori number vastab olukorrale ja nahatüübile. Iseäranis laste õrna nahka tuleb hoolsalt kaitsta. Kui nahk juba väikesest peast mitmeid kordi põletada saab, suurendab see riski saada hilisemas elus melanoom – ohtlik mõju kestab isegi aastakümneid.
Kui palju päikest me siis vajame? Organism toodab piisavalt D-vitamiini, kui paar korda nädalas umbes selja suurune nahapiirkond saab veerand tunni võrra päikest. Ajal, mil päikesekiirgus on kõige intensiivsem ehk kella 11 ja 15 vahel, tasub igal juhul päikese käes lesimist vältida.
Loe edasi ajakirjast...
