7 tervise märksõna 2017. aastal. Uued murelapsed

Kodutohter
Naatriumi ja kloori puudust ei pea tasakaalustatud segatoitujad kartma. | Shutterstock

Pole üllatav, et selle aasta märksõnades domineerib mure toitumise pärast, kuid suureks probleemiks on saamas ka nutisõltuvus ja allergiaga toimetulek.

1. Vähem soola
Sool on ammusest ajast tuntud kui maitseparandaja ja konservant toitude säilitamiseks. Kuna inimese kehakaalust moodustab vesi üle poole, on sool hädavajalik ka vee hulga reguleerimiseks kehas. 
Soola ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on eri andmetel 2,5–3 grammi, ent mitte rohkem kui 5–6 grammi, mille saab ühest triiki teelusikatäiest. Uuringute järgi tarbitakse Euroopas keskmiselt kaks, isegi kolm korda rohkem soola – keskeltläbi 10–15 grammi. Ja Eesti pole siin erand.
Harjumuspärasest magedama söögiga harjume üldjuhul kiiresti. Toiduvalmistamisel pole tegelikult vaja soola palju lisada, ja mitte mingil juhul ei või seda panna imiku toidule. 
Soola tarbimise mõistlik vähendamine ei ole tervisele ohtlik: naatriumi ja kloori puudust ei pea tasakaalustatud segatoitujad kartma.


2. Mõistlikult suhkrut. Kas suhkur on peksupoiss asja eest? 
Kõigist süsivesikutest, mis meie söögis-joogis on, saab lõpuks glükoos. Mitte ainult lauasuhkrust ehk roosuhkrust, mida me toidule lisame, vaid suhkur ka puuviljadest, marjadest ja köögiviljadest, üsna palju jahutoodetest, leivast ja saiast. Glükoos on rakkude energiaallikas ning seda on elutegevuseks kindlasti vaja. Põlu alla on sattunud just valge suhkur, sest see saab glükoosiks kergesti ja kähku. 
Kõige salakavalamad on suhkruga magustatud joogid, sest kui võtad suhkrut lusikaga, siis näed oma silmaga, kui palju. Aga kui suhkur on söögi-joogi sisse pandud, siis annab see varjatult liiga palju energiat. Muide, ei ole vahet, kas toidule lisada valget või pruuni suhkrut, palmisuhkrut, agaavisiirupit või mett – energiarikkad on ühtmoodi kõik.
Probleem on tekkinud sellest, et valge suhkur on kergesti kättesaadav, maitsev ja suhteliselt odav. Kui oleme oma tervise hoidmisest tõesti huvitatud, saame tahtejõudu ja mõistust kokku võttes endale piirangud või keelud ise seada. Menüüst ei tohi süsivesikuid täielikult ära võtta – asi on ikka mõistlikus koguses ja toidu mitmekülgsuses.


3. Arukalt taimetoitu
Koguse poolest peaksid kõik inimesed vanusest olenemata tarbima kolmandiku võrra rohkem puu- ja köögivilju ning teraviljatooteid, mis on taimne kraam – see annab võrreldes lisatud toidurasvade või maiustustega palju vähem energiat. Siiski ei tohi taimse söögi-joogiga minna äärmusesse, loobudes üldse loomsetest toitudest. Pole õige ühtki toitu üle tähtsustada, kuid midagi ei tohiks ka ära unustada. 
Päevas on soovitatav süüa vähemalt viis portsjonit ehk peotäit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- või marja- ning kolm köögiviljaportsjonit. Ülekaalu korral võiks köögiviljade osakaalu isegi suurendada. Et üheks portsjoniks arvestatakse umbes 100 grammi, siis päevas kokku peaksime puu- ja köögivilju sööma vähemalt 500 grammi kas värskelt, keedetult või hautatult, niisama või roa koostises. Keskmise energiavajaduse korral (1800–2500 kcal) võiks päevane kogus ulatuda isegi üheksa portsjonini.

Puhtalt taimetoitlase organismis jääb kindlasti puudu asendamatutest rasvhapetest, mille parimad allikad on kalad – nendest saame ka suurema osa vajalikust D-vitamiinist. Samuti ei sisalda taimne toit üldse B12-vitamiini. Ainult taimedest on raske kätte saada ka vajalikku rauakogust, sest nendest omastab organism rauda halvasti. Lisaks võib probleemseks osutuda piisava koguse kaltsiumi saamine. Seetõttu on mõistlikus vahekorras segatoit kõige organismiomasem ja tervislikum.


4. Masendust tekitav nutisõltuvus
Nutiseadmed on tänapäeval elu loomulik osa, ja näiteks lapsevanemaid näib selle juures ennekõike kütkestavat kaks aspekti: esiteks nähakse neis turvalist lapsehoidjat ning teiseks loodetakse, et nutiseadmed aitavad kaasa lapse arengule. Kuigi nutivahendites on väga palju sellist sisu, mida saab kasutada lapse õpetamiseks ja arendamiseks, näitab elu, et kui anda lapsele nutivahend kätte ja ta seal kogu aeg üksinda toimetab, siis on lootus, et ta seejuures õpib ja areneb, väga väike.
Mida väiksem laps on, seda vähem aitab üksi nutivahendiga toimetamine tema arengule kaasa. Digivaldkonna uurijad maailmas seisukohal, et mida kauem last nutivahendi omamisest ja liigsest digitarbimisest eemal hoida, seda kasulikum ta arengule on.

Kui me näitame lapsele ekraani kaudu kogu aeg hästi intensiivset maailma, siis päris elu hakkab tunduma igav. Lapse aju harjub ära ülimalt intensiivsete stiimulitega, mis ei ole üldsegi omased päris elule, ja nõnda tekib maast madalast krooniline igavustunne. Lapsed võivad sattuda nutiseadmest ka nii suurde sõltuvusse, et kui nutivahend lapselt ära võtta, viib see väga tõsiste käitumishäirete ja hüsteeriani.
Nutitelefon avaldab negatiivset mõju ka meie füüsisele: sundasenditest tekivad selja-, põlve- ja kaelavalud. Nutipõlvkond on pidevalt telefoni näppides kummargil, kui aga kogu aeg pea eespool olla, hakkavad kaelalülid järjest ette vajuma. Kui vajumine hõlmab üle ühe kolmandiku lülidest, on see pöördumatu seisund.
Nutiseadmete ajastut iseloomustab infoküllus. Mida rohkem aga infot saame, seda vähem on meil aega seda läbi töötada. Võiks endalt küsida, mitu telefoninumbrit on sul nüüd peas võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Kui mitte midagi ei talletata, siis intelligentsus kahaneb. 


5. Allergia kui elu osa
Allergia on heaoluriikides aina suurem probleem: on pakutud, et selle all kannatab ligi kolmandik elanikkonnast. Seega on õigustatult kerkinud küsimus: kuidas allergiaohtu vähendada? Vastus on väga lihtne – tuleb elada tervislikult. Õige toit, puhas loodus, puhas kodu – need on põhilised asjad, mis peaksid olema tähele pandud.
Mida värskem, mahedam ja mitmekesisem söögipoolis, seda parem nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuna väljas, iseäranis looduses, ollakse tänapäeval väga vähe, veedetakse küllaltki palju aega siseruumides. Seepärast tuleb jälgida, et keskkond, milles inimene suurema osa ajast viibib, oleks võimalikult allergiaohutu. Ruumid peaksid olema hästi ja õigesti koristatud ja tuleks meeles pidada, et ka vaibad, loomad ja lilled vajavad hoolt. Toaõhk olgu tervislik – ei mingeid aerosoole! Et riided puutuvad otseselt ihuga kokku, peaks pesupesemiselgi ettevaatlik olema ning kasutama leebemaid ja lõhnatuid vahendeid.


6. Gluteenivaba trenditoitumine
Tänapäeva imedieetide ajastul on gluteeni vältimisest ehk allergikute toiduvalikust saanud elustiil. Gluteenivabu tooteid, mis on enamasti kaks-kolm korda kallimad kui tavalised tooted, peaksid sööma siiski vaid diagnoositud tsöliaakia, allergia või ärritunud soolega inimesed.
Kui jäetakse ära kõik teraviljatooted ning neid ei korvata teiste toiduainetega, võib tekkida toitainepuudus. Sellest tulenev vitamiini- ja mineraalainepuudus võib avalduda väsimuse, lihasenõrkuse, peavalu, luude hapruse, unehäirete, kuivade juuste ja naha ning seedeprobleemidena. Seega peab gluteenivaba dieeti alustama tõesti ainult vajaduse korral ja läbimõeldult.


7. Kurdistav mürasaaste
Pole uudis, et teravat kuulmist nüristab sagedane tugev müra aastate vältel meie ümber, aga see võib juhtuda ka sekundi murdosa jooksul. Näiteks siis, kui väga lähedal su kõrvale lastakse raketti, mille pauk võib purustada kuulmekile, kuid sagedamini tekib siis kuulmisnärvi püsiv kahjustus.
Ka kõrvaklappidega muusikat kuulates tuleks jälgida, et heli on mõõduka tugevusega, mitte üle 50–60 protsendi maksimaalsest, ning aeg-ajalt tuleks teha pause, et kõrvad saaksid puhata. Mõistlik oleks olla igas tunnis vähemalt 10 minutit ilma klappideta ja neid päevas mitte üle kahe-kolme tunni kasutada. Kui muusika valjus on juba üle 80 detsibelli, on see kõrvale ohtlik ka 10–15 minutit järjest kuulates.
Paljud inimesed kasutavad muusikat või muud helilist tausta kui tühimiku täidet: lähevad koju ja panevad televiisori endale koduseks fooniks. Meil tuleks õppida olema ka vaikuses ja lasta kõrvadel puhata – õppida olema iseendaga, kuulata omaenda häält ja mõtiskleda, mida ma tunnen ja tähele panen. 

Sarnased artiklid