1. Mida lähemale talv tuleb, seda kuivemaks ja ärritunumaks nahk muutub. Miks?
Hilissügisel tuleb nahaarsti vastuvõtule palju atoopilise dermatiidiga patsiente, kelle nahk annab talve lähenemisest märku. See hakkab sügelema, punetama, tõmbub pingule ja on ärritunud. Nahk võib muutuda karedaks või vistrikuliseks. Ilmuda võib lööve, mis paraneb alles talvekuudeks.
Aastaaegade vaheldumine on tundlikule nahale katsumus ning kõikuva temperatuuri ja õhuniiskusega harjumine võtab aega. Talvine kuiv õhk kuivatab ka nahka.
Talvisel ajal on nahk õhem ja õhuke nahk ärritub kergemini. Kuna meeste nahk on naiste omast paksem, kannatab see ilmamuutusi paremini. 
Kuid ega suur niiskus pole nahale parem. Neile, kes igatsevad troopilist kuumust, tuleb meelde tuletada, et sellises niiskuses paljunevad seened ja bakterid ning kerged on tulema igasugused nahapõletikud.

    2. Kas nahk võib olla tundlik, kuigi see pole allergiline?
Tundliku naha all mõeldakse nahka, mis reageerib ärritajatele tavalisest tundlikumalt. Tundlik nahk ei ole diagnoos – nahk ei pruugi olla allergiline ega isegi kuiv. Ka rasune ja vistrikuline või seganahk võivad olla tundlikud ja ärrituda näiteks akne raviks kasutatud hooldustoodete tõttu.
Tundlikkus võib olla paikne, andes ennast tunda siin-seal ja õhukesel nahal, nagu silmalaugudel ja huultel. Naha muudavad tundlikuks ka nahahaigused, näiteks rosaatsea, mis paneb näo punetama ja lõkendama. Sügelev, ärritunud peanahk võib olla märk seborroilisest dermatiidist. 
Aastatega nahk õheneb ja selle omadus toota rasu nõrgeneb. Kuigi noorena polnud mingeid nahaprobleeme, võib vanemas eas muutuda nahk tundlikuks ja vajada palju hoolitsust.

    3. Mida teha, kui isegi veega pesemine nahka ärritab?
Normaalset ja tervet nahka võib iga päev veega pesta. Kui nahk seda ei kannata, võib põhjuseks olla mingi nahaarsti nõuannet vajav probleem, nagu näiteks lööve, mis muudab naha sügelevaks ja ketendavaks.
Tundlikku nahka ei tohiks pesta liiga kuuma veega ning nahka kaitsvat rasukihti ei maksa maha hõõruda kareda harja ega tugeva seebiga. Igapäevasel pesemisel võib õrna seepi kasutada kaenla all, ülejäänud keha saab puhtaks ka palja veega. Kõva trenni tegevad sportlased pesevad end kindlasti ka pärast treeningut, kuid muidu piisab kuiva naha korral pesemisest iga päev või üle päeva.

    4. Kuidas tundlikku nahka niisutada?
Tavaline tundlikule ja kuivale nahale mõeldud niisutav apteegikreem sobib probleemsele nahale hästi, sest selles ei ole nahka ärritavaid lõhna- ega säilitusaineid. Rusikareegel on, et kuivale nahale sobib rasvasem kreem ja rasvasele nahale kergem veepõhine toode. Igapäevane pesujärgne kreemitamine hoiab naha niisutatuna ja ennetab nahaprobleeme. Apteekides on erinevaid tundlikule nahale mõeldud hooldussarju, kust igaüks võib leida endale sobiva.

    5. Kas naha eest hoolitsemisega võib ka liiale minna?
Kui kasutada liiga tugevaid või sobimatuid kreeme, võib tundlikul nahal välja lüüa tõsine akne. Kellel on akne soodumus, peaks kasutama kergeid niisutavaid kreeme. 
Tugevaid vananemisvastaseid toimeaineid sisaldavad kreemid, millel on märge anti-age, sisaldavad tihti kollageenisünteesi suurendavaid koostisosi, mis võivad tundlikku nahka ärritada. Seda teevad ka niinimetatud kortsukreemid, mis sisaldavad retinooli. Nahka ärritada ja allergilisi reaktsioone tekitada võivad ka mahetooted, näiteks mesilasvaha sisaldavad salvid, millega löövet määritakse.

    6. Kas tundlikku näonahka võib meikida?
Võib muidugi, kasvõi juba selle pärast, et punetust või löövet näol peab millegagi varjama. Tundlikule ja allergilisele nahale on kauplustes ja apteekides spetsiaalsed meigisarjad. Tähelepanu tuleb pöörata ka meigi eemaldamisele. Isegi näopiimad ja -veed peavad olema õrnad ja lõhnatud. Apteegikreemi või -näopiimaga saab õrnalt eemaldada ka silmameigi.

7.    Kas tundliku nahaga võib käia saunas või spaas?
Saun ja basseinid kuivatavad tundlikku nahka, kuid kui naha eest on hästi hoolitsetud, võib seda endale lubada ka tundliku nahaga inimene. Väga õrnale kuperoossele nahale teeb saunakuumus liiga, ent naha kaitseks võib määrida näole niisutavat või kaitsvat kreemi. Kuperoosse naha tunneb ära peene laienenud veresoonevõrgustiku järgi põskedel ja nina ümber.

    8. Kas toidulisanditest on abi?
Tegelikult peaks piisama mitmekülgsest tervislikust toidust. Uurimused ei kinnita, et mingist kindlast toidulisandist oleks tundliku naha korral abi. Isegi rohke veejoomine ei niisuta nahka, sest vesi väljub kehast neerude kaudu.

    9. Kas solaariumist oleks tundlikule nahale abi?
Solaariumit ei saa soovitada kellelegi. Vastupidi, nahka tuleb solaariumi UVA-kiirte eest kaitsta, sest need kasvatavad märgatavalt nahavähi riski. Tõsi on, et mitme nahahaiguse, näiteks psoriaasi korral on abi päikesest, kuid päikesekiirgus sisaldab peale UVA-kiirte ka UVB-kiiri, mis muudavad naha paksemaks. Paksem nahk kaotab vähem niiskust ja talub ärritusi paremini. Ent ka nahahaigustkega ei soovitata ohjeldamatut päevitamist. Päikese käes tuleks olla väga mõõdukalt ja vältida kuuma keskpäevast päikest. Kuperoossele nahale ei sobi päike üldse.