Immuunsüsteem tasakaalu!

Merli Špitsmeister
biokeemia- ja biotehnoloogiamagister
07.01.2019
Immuunsüsteemi normaalseks talitluseks on tähtis ka täisväärtuslik toitumine. | Shutterstock

Immuunsüsteem on rakkudest ja molekulidest koosnev kompleksne süsteem, mille ülesanne on meid tõvestavate mikroobide eest kaitsta, ennetada haigusi ja soodustada haavade paranemist.

Immuunsüsteemil on kaks haru – kaasasündinud ja omandatud immuunsus –, mis toimivad tihti sünergiliselt. Hästi toimiv immuunsüsteem lepib kahjutute mikroorganismide, toidu ja iseendaga, ent kui immuunsüsteem on mingil põhjusel tasakaalust väljas, võivad tekkida sagedased nakkused, allergiad, toidutalumatused ja autoimmuunhaigused, kuna immuunsüsteem ei tee enam vahet ohutul ja ohtlikul.
70 protsenti meie immuunsusest asub soolestikus – selle teooriaga tuli 1980. aastatel pärast viit aastat kestnud uuringuid loomadel esimesena avalikkuse ette Yves Delatte.

Immuunsüsteemi tasakaalus hoidmiseks vajame kvaliteetset und, tervislikku toitu, piisavalt puhast vett ja liikumist ning stressitaseme kontrolli all hoidmist. Kuna me ei ela ideaalses maailmas, on stressi ja unepuudust sageli peaaegu võimatu vältida ning ka teistes aspektides võib olla vajakajäämisi. See kõik võib aga mõjutada mikrobioota ehk soolestiku bakterite koostist ja ühes sellega immuunsust. Mikrobioota tasakaalustamiseks võib vajaduse korral tarvitada probiootikume.

 

Uni
 

Piisav ja kvaliteetne uni on immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks äärmiselt tähtis, kuna une ajal kulgevad protsessid, mis on vajalikud tasakaalu säilitamiseks organismis. Immuunrakkude ja tsütokiinide kõrgeim süsteemne tase saavutatakse magades, mistõttu unepuudus mõjutab nende hulka veres ja seeläbi immuunsust.

Unepuudus nõrgestab immuunsüsteemi ja suurendab vastuvõtlikkust nakkustele. On leitud, et inimesed, kes ei maga piisavalt, jäävad mõne viirusega kokku puutudes tõenäolisemalt haigeks. Vähene uni halvendab ka ainevahetust ning unehäired võivad põhjustada kroonilisi põletikke ja ainevahetushaigusi.

Unepuudus muudab ka mikrobioota koostist. Uuringud kinnitavad, et juba kaks päeva osalist unekaotust põhjustab firmikuutide ja bakteroidide kasvu ning krooniline katkendlik uni on seotud lisaks laktobatsillide hulga vähenemisega.

 

Stress
 

Stress kahjustab soole limaskesta ning muudab selle kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele läbilaskvamaks, mistõttu satuvad need vereringesse. Stressi võib käsitleda kui olekut, mille korral on ohustatud keha tasakaal. On suur erinevus, kas stress on lühiajaline (mõnest minutist tunnini) või krooniline (nädalad, kuud, aastad). Lühiajaline stress, näiteks eksamite ajal, surub alla rakulist immuunsust, kuid antikehadel põhinev immuunsus säilib. See võib immuunsüsteemi ka ergutada ja olla seeläbi kasulik. Krooniline stress aga nõrgendab nii rakulist kui ka antikehadel põhinevat immuunsust, võib panna immuunsüsteemi valesti reageerima ja põhjustab muu hulgas kroonilisi alaägedaid põletikke.

Kerge stressi korral suudab keha pingega toime tulla ja selle lõppedes esialgse või parema tasakaalu saavutada. Kui stress on aga liiga tugev või kestab ülearu pikalt, ei suuda keha enam endist tasakaalu taastada ja järgneda võib haigus. Stress võib muuta ka soolestiku bakterikooslust, vähendades selles potentsiaalselt kasulike laktobatsillide hulka.

 

Toitumine
 

Immuunsüsteemi normaalseks talitluseks on tähtis ka täisväärtuslik toitumine. Tervislikuks peetakse toiduvalikut, mis sisaldab palju küllastumata rasvu, täisterasaadusi, kaunvilju, taimset valku (pähklid, seemned, oad), puu- ja juurvilju ning vähe transrasvu ja küllastunud rasvu, töödeldud tärklist, loomset valku, tugevasti töödeldud teravilju, magustatud sööke ja jooke.

Toitumismuster võib mõjutada immuunsüsteemi nii otseselt kui ka kaudselt, reguleerides soole mikrobioota koostist. Traditsioonilise Aafrika ja Lõuna-Ameerika dieedi puhul, mis sisaldab palju taimseid süsivesikuid ja kiudaineid, on mikrobioom mitmekesine. Niinimetatud lääneliku dieedi puhul, mis sisaldab palju loomset valku ja küllastunud rasvu, valitsevad soolestikus bakteroidide alatüübid ja ka potentsiaalselt ohtlike enterobakterite (Shigella, Escherichia, Salmonella) osakaal on suurem.

Bakteroidide kõrget taset on seostatud esimest tüüpi diabeedi tekkega ning enterobakterid võivad põhjustada põletikku sooles, kuseteedes või kopsus. Lääneliku dieedi puhul on mikrobioota mitmekesisus võrreldes taimepõhiste dieetidega väiksem. Uuringutes on leitud, et pikaajalise taimetoitluse korral on soolebakterite hulgas põletikutekitajaid vähem.

Alatoitumine nõrgendab immuunsüsteemi ja muudab organismi nakkustele vastuvõtlikuks. Ka kindlate mikroelementide puudus võib immuunsust märgatavalt nõrgemaks muuta. Näiteks tsingi- ja seleenipuudus nõrgestab nii omandatud kui kaasasündinud immuunsust ja muudab meid nakkustele vastuvõtlikuks.

 

Vesi
 

Vee joomise tähtsust on võimatu ülehinnata, kuna vesi osaleb kaudselt või otseselt enamikus organismi protsessides. Seega on vesi immuunsüsteemi normaalseks talitluseks hädavajalik.

Vesi aitab kehas hapnikku laiali kanda; on vajalik normaalseks seedimiseks, hormoonide ja neurotransmitterite sünteesiks; aitab lahustuda mineraal- ja toitainetel; reguleerib kehatemperatuuri; aitab väljutada jääkaineid higi ja uriinina; on vajalik vererõhu hoidmiseks, sülje ja lima tekkeks ja paljuks muuks.

Vesi aitab puhastada maksa, loputades sealt välja mürke, mis eralduvad naha või soolestiku kaudu. Maks ja neerud on lähedalt seotud ja piisav kogus vett aitab neerudel normaalselt jääkaineid filtreerida, võimaldades maksal keskenduda jääkainete töötlemisele.

 

Liikumine
 

Ka korrapärane mõõdukas treening tugevdab immuunsust. Uuringutes on leitud, et trenn suurendab rakulise immuunsusega seotud T-lümfotsüütide hulka ja võimendab loomuomaste tapjarakkude talitlust. Need rakud on lümfotsüüdid, mis tunnevad ära ja hävitavad viiruste-bakteritega nakatunud rakke või vähirakke ja piiravad nende levikut kudedes. Oluline on ka see, et treeningu ajal suureneb leukotsüütide hulk, väheneb põletik ja alaneb põletikku tekitavate tsütokiinide tase, kahaneb ka psühholoogiline stress. On leitud, et kehaline aktiivsus võib vähendada kroonilise stressi põhjustatud depressiooni.

Treening võib tugevdada immuunsust ka mikrobioota mõjutamise kaudu, suurendades kasulike bakterite hulka soolestikus ja mikrofloora mitmekesisust ning ergutades kasvama neid baktereid, kes toodavad soolehaiguste eest kaitsvaid aineid.

Sarnased artiklid