Kevadine allergiahooaeg kestab tubli suveni
Kaidi Reinart
Christopher Lilleorg
08.05.2019
Heinapalaviku sümptomiteks on suur ninavesisus, -sügelus ja -kinnisus, sealhulgas aevastamine, mis meenutab väga külmetusnohu. | Shutterstock

Kevadet seostatakse päikesepaisteliste päevade, õitsevate taimede ja soojemate ilmadega, kuid igale kümnendale Eesti elanikule tähendab looduse ärkamine talveunest eeskätt allergiahooaega. Allergia sümptomite vältimise ja ravimise kohta jagab näpunäiteid Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili.

Õietolmuallergikuid on Eestis ligikaudu 150 000 ehk 10 protsenti Eesti elanikkonnast. Allergia avaldub sagedamini silmade, nina ja bronhide reaktsioonina õietolmule, mida nimetatakse pollinoosiks ehk heinapalavikuks. See võib alata igas vanuses, kuid sagedamini on see just noorte haigus.

 

Nina on vesine
 

"Heinapalaviku sümptomiteks on suur ninavesisus, -sügelus ja -kinnisus, sealhulgas aevastamine, mis meenutab väga külmetusnohu. Lisaks pisaravool, silmade punetus ja sügelemine," räägib proviisor Mariana Džaniašvili. Ta lisab, et astmale on iseloomulik raske vilistav hingamine ja köha ning mõnikord võib katmata kehaosadele tekkida punetav ja sügelev lööve.

Heinapalaviku peamised põhjustajad on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus, maikuus hakkab õitsema kask ning sama kuu lõpus lisandub allergia põhjustajate hulka ka tamme ja võilille õietolm. Proviisori sõnul on heinapalavikku haigestumise risk suurem neil, kellel endal või mõnel pereliikmel esineb teisi allergilisi haigusi.

Kuigi kõige levinumaks allergeeniks on just õietolm, võivad allergilisi reaktsioone põhjustada ka hallituse spoorid, tolm, õhus levivad saasteained ja tolmulestad, lemmikloomade karvad, prussakad, keskkonnakemikaalid, puhastusvahendid, isiklikud hügieenitooted ja toiduained.

 

Kuidas tuvastada allergiat?
 

Õietolmuallergia võib esialgu tunduda ka tavalise vesise nohuna, mistõttu arvatakse sageli, et tegu on vaid külmetusega. Proviisori sõnul tuleks haiguse tegelik põhjus võimalikult vara kindlaks teha ja alustada raviga. "Allergiad ise üle ei lähe, pigem süvenevad aastatega. Sageli tekib allergikul lapsepõlves nahalööve, hiljem lisandub sellele allergiline nohu ning lõpuks võib tulla ka astma."

Lihtsaim viis allergia olemasolu väljaselgitamiseks on teha allergiatest, kusjuures erinevaid kiirteste leiab ka apteekidest. "Allergiatestide tegemisel kasutatakse uut patenteeritud tehnoloogiat, mille abil suudetakse allergia vallandumine tuvastada vaid ühe tilga sõrmeotsavere põhjal," selgitab proviisor ja lisab, et testi võib teha igal ajal, olenemata söögikordadest, hooajast ja toitumisest. "Allergiatest annab poole tunni jooksul täpse ja usaldusväärse vastuse isegi siis, kui testi tegemise päeval allergia sümptomeid ei esine."

 

Õietolm koos ristallergiaga
 

Toiduainete põhjustatud õietolmuallergia sümptomite korral on tegemist niinimetatud ristallergiaga. "Sõltumata sellest, kas lapsepõlves on esinenud toiduallergiaid või mitte, võivad õietolmuallergiaga kaasneda ristuvad reaktsioonid erinevatele toiduainetele, mis tähendab, et nende tarbimist peaks õitsemisperioodil vältima," räägib Mariana Džaniašvili.

Ristallergiat tekitab teatav sugulus õietolmude ja toiduainete molekulaarse ehituse vahel.

"Ristallergia korral võib juhtuda, et õietolmuallergia all kannatajad ei saa süüa pähkleid, õunu, viinamarju, kiivit, porgandit, paprikat, tomatit, sellerit ega mandleid; juua kasemahla ega tarbida mõningaid maitsetaimi, näiteks kaneeli, köömneid, pipraid, sinepit, ingverit, kurkumit ja koriandrit. Allergianähte võib tekitada isegi kõige tavalisem kartul," märgib proviisor.

Ristallergia korral võib nimetatud toiduainete söömisel tekkida nii sügelus huultel ja suus kui ka huulte turse, keele paistetus, köhatamine, vesine nohu või lööve nahal. Samuti võivad allergilise reaktsiooniga kaasneda seedehäired.

Ristallergia võib tekitada ägedama reaktsiooni, kui seda põhjustavad seemnete ja pähklite säilitusvalgud. "Selline ristumine võib põhjustada kõriturset, astmahooge või anafülaksiat (eluohtlikku allergilist reaktsiooni)," hoiatab Mariana Džaniašvili ja palub kindlasti silmas pidada, et õitsemise ajal raskendab ristallergia ka põhihaigusi.

Ristallergia ei pruugi olla seotud ainult õietolmuallergiaga. Ristreaktiivsust esineb näiteks lehmapiima ja teiste imetajate piima vahel, kuna nende piim sisaldab samu allergeenseid valke kui lehmapiimgi. Samas on mõningane valguline sarnasus ka lehmapiimal ja loomalihal. Kaunviljalised, erinevad pähklid, kalad ning seemned põhjustavad sageli rühmasisest ristallergiat.

 

Abi lihtsatest argielumuudatustest
 

Allergiaid päris välja ravida pole võimalik, kuid sümptomeid saab edukalt ennetada ja leevendada. Sümptomite vältimiseks võib piisata vaid mõnest lihtsast argielumuudatusest. Mariana Džaniašvili nimetab viisid kevadise allergiahooaja mõjude vältimiseks.

Jälgi aerobioloogiajaama andmeid õietolmusisalduse kohta õhus ning viibi õieallergia tippajal õues vaid hommikuti ja õhtuti, sest siis on õietolmu liikvel kõige vähem.

Kanna põletikuliste silmade kaitseks päikeseprille.

Väldi urbade ja lõikelillede tuppa toomist.

Hoia auto- ja toaaknad suletuna ning pühi tolmu hoolsalt ja ainult märja lapiga.

Pesu tuleks kuivatada toas, sest õues kuivanud pesuga jõuab õietolm tuppa.

Mütsita õues käies tuleks juuksed enne magamaminekut puhtaks loputada ning kohe pärast tuppa tulekut võiks loputada nina. Abiks on ka õhupuhastusseadme olemasolu majapidamises.

Lisaks toonitab proviisor, et allergikud peaksid alati igaks juhuks kaasas kandma allergiat leevendavaid tablette.

 

Allergiaid saab ja tuleb ravida
 

Kuigi eelnevad näpunäited tulevad allergia vältimisel kasuks ning aitavad allergiku elu kergemaks teha, on allergiat kindlasti tarvis ka aktiivselt ravida.

Apteegist kättesaadavate ravimite hulgast toob proviisor esile kolm tõhusaimat õietolmuallergia sümptomite leevendajat.

Silmatilgad

Naatriumkromoglükaati sisaldavad silmatilgad pidurdavad histamiini ja teiste põletikku põhjustavate keemiliste ainete vabanemist.

Aselastiinvesinikkloriidi sisaldavad silmatilgad takistavad histamiini ja teiste organismis allergiliste reaktsioonide tulemusena tekkivate ainete toimeid.

Allergiavastased silmatilgad aitavad kiiresti leevendada silmade allergianähte nagu punetus, kihelus ja/või vesisus. Toime on paikne ning ravi tuleks jätkata kogu allergeeni avaldumise perioodil.

Allergiavastased tabletid

Leevendavad histamiini toimel vallandunud allergilisi sümptomeid (toimeained: loratadiin, desloratadiin, klemastiin, tsetirisiinvesinikkloriid, ebastiin). Need on head aastaringse või heinapalavikust tingitud allergilise nohu sümptomaatiliseks raviks. Niisamuti allergiliste nahareaktsioonide vähendamiseks.

Mereveelahus

Vähendab tõhusalt nina ja urgete kinnisust külmetuse, gripi või allergia korral, puhastab aktiivselt ninakäike õietolmust ning niisutab nina limaskesta ja aitab allergiaravimitel paremini toimida. Mereveelahus aitab taastada ninatalitlust, mille tulemusena väheneb tüsistuste, näiteks sinusiidi ja otiidi risk ning paraneb nina kaudu hingamine.

Meresoolalahust tuleks kasutada püstises asendis, pannes 1–3 annust mõlemasse sõõrmesse 2–3 korda päevas. Lahus on täiesti looduslik. Ei tekita sõltuvust ning sobib igapäevaseks kasutamiseks kas üksi või koos allergiaravimitega.

"Suuremahulise ninaloputuse tõhusus ninavaevuste leevendamisel on tõestatud mitmete uuringutega," kinnitab Mariana Džaniašvili.

Immunoteraapia

Apteegiravimitest tõhusam on vaid spetsiifiline immunoteraapia: patsiendile manustatakse väikestes kogustes allergeeni. Seeläbi püütakse vähendada tundlikkust allergeeni suhtes ehk tekkinud antikehad blokeerivad allergeeni võimaliku kahjuliku mõju.

Proviisori sõnul on ravikuurid pikad ning pärast mitmeaastast ravi saavutatakse toime parimal juhul viieks kuni kümneks aastaks. Immuunravi on eriti tõhus just nooremas eas ja haiguse algusperioodil.

"Väga ägedate allergiahoogude korral tuleb kasuks puhkus sellises piirkonnas, kus vastavaid allergeene ei ole, näiteks võib kase õitsemise ajal pageda Euroopa mägedesse," soovitab Mariana Džaniašvili. Tema sõnul teeb allergikule head ka mereõhk.

Sarnased artiklid