Kopsupõletikku esineb igas eas, kuid eakatel on haigestumise risk suurem. Kopsupõletikku esinebki enam väikelastel ja vanuritel. Noortel ja täiskasvanutel allub kopsupõletik tavaliselt suhteliselt hästi ravile. Raskemalt kulgeb haigus neil, kel esinevad lisaks kroonilised haigused, ja väikelastel ning vanuritel.

Kopsupõletiku põhjustaja võib olla gripiviirus, paragripiviirus, adenoviirus, seen või mõni muu mikroob. Kõige tavalisem kopsupõletiku põhjustaja on pneumokokk. Selle võib saada piisknakkusega või mustade kätega.

Kortisooniravi vajaval astmahaigel on umbes 20 korda suurem risk haigestuda kopsupõletikku terve inimesega võrreldes. Haigestumisriski lisavad veel krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), südamehaigused, diabeet, krooniline neeru- või maksapuudulikkus või sellised kroonilised haigused, mille raviks kasutatakse immuunsust nõrgendavaid ravimeid. Ka suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ja ülekaal on riskitegurid.

Pooled kopsupõletikuga patsiendid tervenevad antibiootikumiraviga kodus. Haiglaravile võidakse suunata kroonilised haiged, eakad ja väikesed lapsed.

Paranemist mõjutavad iga, üldine tervislik seisund ja kaasnevad haigused. Suur osa üle 80-aastastest patsientidest ei pruugi täielikult terveneda ja saavad sageli uuesti kopsupõletiku. Noortel ja hea üldise tervisega inimestel võtab toibumine aega keskmiselt 2-3 nädalat.

Parima kaitse annab vaktsineerimine. Pneumokoki vastu vaktsineerimine annab pika, mõnikord kogu elu kestva kaitse ning kaitseb ka meningiiti, sepsisesse või keskkõrvapõletikku haigestumise eest.