Jalalihaste kramplikke kokkutõmbeid tuleb ette paljudel inimestel. Lihasekrambid võivad olla lihase-, närvisüsteemi- või muude haiguste avalduseks.
Krambid on valulikud lihase kokkutõmbed, mis võivad esineda ka täiesti tervetel inimestel, harilikult rahuolekus või pärast suurt kehalist koormust. Lihasekramp tekib tavaliselt veepuudusest, verevoolu või elektrolüütide vähenemisest. Organismis olevad elektrolüüdid lähevad tasakaalust välja ja põhjustavad lihaste elektrilise aktiivsuse suurenemist, mis avalduvad lihasekrambina.
Lihasekrampide kõige sagedasemad põhjused on:
* vedelikupuudus
* liigne treening
* ateroskleroos ja arterite ahenemine
* kaaliumi väljutavad diureetikumid
* rasedus
* koormus kuumuses ja külmas.
Valulikke lihasekrampe esineb sageli siis, kui treenitakse kuumuses ja suurt vedelikukaotust korvatakse ainult veega ning energiakulu soolavaese toiduga. Oluline on jälgida joogirežiimi: tavaliselt piisab spordijookidest ja mineraalveest või soolasest toidust. Tuleb juua 2–3 liitrit vett päevas.
Kuuma ilmaga, kui vesi on veel külm, kipuvad jalad vette minnes krampi lööma. Siis tuleb jalgu masseerida, lõdvestada ja määrida soojendava spordikreemiga. Aitab ka see, kui varbaid ülespoole tõsta ja hoida – see venitab jalapõhjalihaseid, kust tavaliselt krambid alguse saavadki.
Väsinud jalgadel, näiteks kui on käidud pikk maa või seistud kaua ühe koha peal, esineb krampe sagedamini kui puhanud jalgadel. Seepärast on soovitatav jalgadele vahepeal puhkust anda: võimalusel heitke päeva jooksul pikali ning tõstke jalad üles või hoidke kõrgemal alusel.
Kõige tõhusamaks vahendiks jalakrampide leevendamisel on jalalihaste venitamine, aga võib aidata ka alaselja venitamine, soe kompress või vann, jalalihaste masseerimine. Magneesiumipreparaatide efektiivsus on tavaliselt väike, välja arvatud juhul, kui organismis on magneesiumipuudus ja jalakrambid ongi tingitud sellest.
Õhtul võib teha sooja jalavanni ja lisada vette ravisoolasid.
