Kuidas leevendada radikuliiti ehk istmikunärvipõletikku?
Kodutohter
02.09.2019
Vaevuste tekkepõhjust on vahel raske määrata. | Shutterstock

Milline oleks parim ravi istmikunärvipõletiku korral? Milliseid võimlemisharjutusi peaks tegema? Perearst Kati Paal annab nõu. 

Radikulopaatia ehk rahvakeeli ishias ehk radikuliit on neuroloogiline sündroom, mille korral häirib inimest alaseljast tavaliselt ühte jalga kiirgav järsk valu ja tundehäired (niinimetatud sipelgate jooksmise tunne, põletav tunne, nõrkus, tuimus). Radikulopaatiat peetakse mõnikord istmikunärvipõletikuks, kuigi viimast esineb tegelikult üsna harva.

Enamasti on vaevuste taga lülivaheketta ehk lülidevahelise diski väljasopistumine seljaajukanali ja närvijuurte suunas – diski surve närvijuurtele põhjustabki jalga kiirgavat valu. Vaevuste tekkepõhjust on vahel raske määrata, kuid selle taga võivad olla valed töövõtted (näiteks raskuste tõstmisel), traumad sportimisel, sundasendid, ülekaal, sidekoe elastsust mõjutavad pärilikud tegurid. Valu võib olla tugevam pärast pikka istumist või öist lamamist, ägeneda teatud asendis või kindlate liigutuste korral.

Ravis on võtmeroll erinevatel valu- ja põletikuvastastel ravimitel ning taastusravil, mis hõlmab ka võimlemisharjutusi. Kui mõnikord piisab ägeda valu leevendamiseks käsimüügiravimitest (paratsetamool, ibuprofeen), siis teinekord on vaja omavahel kombineerida mitut erineva toimemehhanismiga ravimit.

Mida varem on võimalik alustada füsioteraapiaga ja jätkata igapäevase mõõduka aktiivsusega, seda parem ja kiirem on taastumine. Kui vähegi võimalik, ei tohiks jääda voodisse lamama pikemalt kui tarvis, samuti pole pikemas plaanis abi selga toetava korseti kasutamisest. Valust hoolimata tasuks olla võimalikult aktiivne ja jätkata igapäevaste toimetustega nii palju, kui valu lubab. Väga hästi mõjuvad näiteks kõndimine ja ujumine.

Arvatavalt saab isegi kuni 90 protsenti patsientidest abi eelmainitud konservatiivsetest ravivõtetest. Väike hulk inimesi vajab siiski kirurgilist ravi, mille käigus seljaajule või närvijuurtele suruv diskitükk eemaldatakse. Kirurgiline ravi osutub vajalikuks juhul, kui eespool mainitud ravivõtted ei anna tulemust või inimesel tekivad ühtäkki tunnused, mis viitavad kõigi närvijuurte survesündroomile (niinimetatud hobusesaba sündroom): tekivad tundehäired jalge vahel ning põie- ja soolekontrollihäired.

Sarnased artiklid