Põhjamaiste inimestena armastame päikeseküllaseid suvesid, sest need aitavad meil üle saada talvisest väsimusest ja stressist. Samuti võib päike tuua leevendust nahaallergia all kannatavatele inimestele, sest UVB-kiirgus pärsib nahapõletikku ja leevendab nii atoopilist dermatiiti, psoriaasi, ekseemi kui ka aknet.
Otse loomulikult vajab organism päikesevalgust ja UV-kiirgust ka D-vitamiini tootmiseks. Kuidas seda teha nii, et me ei kahjustaks päikese käes mõnuledes oma nahka? Selleks on vaja teada, mida päike nahaga teeb.
Esimesed minutid
Esimestel minutitel vallandab päikesepaiste su ajus endorfiinid, mis aitavad leevendada valu ja tõsta tuju, seda isegi siis, kui oled nahale kandnud päikesekaitsekreemi.
Päikesekiirgus hakkab nahas tootma ka D-vitamiini, aga selle süntees saab toimuda ainult siis, kui me ei ole enne nahale päikesekaitsetooteid kandnud.
30 minuti jooksul
Meie keha kattev marrasknahk ehk epidermis kaitseb organismi päikesekiirguse eest. Kuna läbi marrasknaha pääsenud UV-kiirgus kutsub esile põletuskahjustusi, astub naha kaitseks välja pigment melaniin, mida toodavad pärisnaha pindmistes osades paiknevad rakud ehk melanotsüüdid. Meie nahk pruunistub suvepäikeses, sest UV-kiirgus põhjustab juba nahas oleva melaniini tumenemist ja uue melaniini teket.
Kui sa ei ole päikesekaitsekreemi peale määrinud, saab osa melanotsüüte kahjustada ja nende aitamiseks saadab immuunsüsteem välja hunniku immuunrakke, mille tagajärjel veresooned paisuvad. Järelejäänud melanotsüüdid hakkavadki melaniini tootma, et nahka kaitsta.
Päikesevalgus tabab ka silmi. Ühest küljest mõjutab see meie ööpäevarütmi, mis tähendab, et magad tõenäoliselt öösel paremini, kuid teisest küljest jõuab UV-kiirgus ka silmapõhja. Selle kaitseks on meil ees pisaravedelik ja lääts, ent kui sul juhtub olema kuiv silm ja piisavalt pisaraid ei ole, jõuab UV-kiirgus silmas sügavamale ja tekitab kahjustusi ka seal. Seetõttu tasub silmi UV-kiirguse eest päikeseprillidega kaitsta.
Kui päevitad selili, võid päikeseprillid eest ära võtta, sest silmad on kinni ja seega kaitstud, kuid pane tähele, et ka silmalaugude peale tuleks panna tugevat päikesekaitsekreemi – isegi tugevamat kui ülejäänud näole, kui sa ei soovi päikesepõletust.
Järgnevatel tundidel
Kui nahk hakkab päikese käes roosatama, on see saanud põletuse. Enamasti ilmneb päikesepõletus alles mõne tunni möödudes ja maksimaalne põletus annab endast märku 12–24 tunni pärast. Õhtul märkad, et nahk on muutunud tulipunaseks.
Viibides päikese käes pikema aja jooksul, hakkab nahk kipitama ja muutub valulikuks, hiljem lisandub ketendus. Tugeva põletusega võivad kaasneda palavik ja peavalu, nahale võivad tekkida ka villid.
Kui juhtud päevitama mere ääres, võib päikesepeegeldus vees UV-kiirguse mõju su nahale suurendada. Soolane merevesi võib olla nahale hea, kuna leevendab sügeleva ja põletikulise naha olukorda, kuid see kuivatab nahka, mistõttu tasub alati pärast peesitamist end leige mageda veega üle loputada ja nahka kreemitada. Merevesi kuivatab ka juukseid ja päike kahjustab keratiini – valku, mis hoiab su juuksed tugevad ja läikivad. Seega kanna rannas peakatet.
Järgmisel päeval
Kui sa ei kasutanud päikesekaitset, on su veresooned ikka veel laienenud, mis tähendab, et nahk on punane ja valulik – sul on päikesepõletus. Kuna ka immuunsüsteem on saanud kahjustada, oled nüüd vastuvõtlikum igasugustele nakkustele ja haigustele, näiteks võib sul välja lüüa ohatis.
Kerge nahapunetus kaob ööpäevaga. Hiline nahapunetus on kõige tugevam umbes ööpäev pärast päevitamist ja võib kesta 3–5 päeva. Uuesti päikesemõnusid nautima minna on soovitatav alles pärast punetuse kadumist.
