Kas sa teadsid, et maksal on tohutu võime uueneda: kui näiteks opereerida ära 70 protsenti maksast, tuleb inimene allesjäänud 30 protsendiga toime, aga ainult juhul, kui see osa maksast on terve.
Mis on maksa vaenlased?
Suurimad maksa kahjustajad on muidugi ülekaal ja alkohol. Pikalt kestnud alkoholitarvitamine, isegi väikestes kogustes, võib tekitada maksa tõsise haigestumise.
Ka ravimid kurnavad maksa. Eriti kahjulik on maksale liiga suurtes kogustes võetud paratsetamool. Paratsetamooli ei tohi võtta kunagi rohkem, kui pakendil kirjas on.
Ka ökotoidulisanditega peaks olema ettevaatlik, sest tihti pole nende täpne koostis kirja pandud. Kahjustused kuhjuvad, kui kasutada palju erinevaid toidulisandeid ja suurtes kogustes.
Ka mürgised seened võivad põhjustada eluohtliku maksakahjustuse.
Mis on rasvmaks?
Rasvmaksa all mõeldakse rasva rohket kogunemist maksarakkudesse. Terve maksa rasvasisaldus on kuni 5 protsenti selle massist. Kui rasva koguneb üle 5 protsendi, diagnoositakse maksa rasvumine ehk steatoos ehk rasvmaks. Kõige tavalisem rasvmaksa põhjus on ülekaal, eriti just vöökohale kogunenud kilod. Umbes kolmandikul ülekaalulistel on rasvmaks, kuid ka täiesti normaalse kaaluga inimestel võib rasvmaks olla pärilikult. 2. tüübi diabeetikutest on rasvmaks peaaegu 70 protsendil.
Teine rasvmaksa põhjustaja on alkohol. Juba üks suur alkoholiannus soodustab maksarakkude rasvumist, kuid terve maks toibub ühekordsest annusest tavaliselt paari päevaga. Peaaegu kõikidel alkohoolikutel kujuneb aja jooksul rasvmaks. Lisaks võivad seda põhjustada toitumishäired, kiire kaalulangus, kroonilised nakkused ja mõningad ravimid.
Millised tagajärjed on rasvmaksal?
Enamasti on rasvmaks healoomuline, kuid umbes 5 protsendil on see põletikuline. Siis võib maksas tekkida sidekude, millest võib omakorda areneda maksatsirroos. Üle 90 protsendi maksatsirroosidest on põhjustatud eelkõige alkoholist, kuid tsirroos võib areneda ka siis, kui rasvmaksa põhjuseks pole liigne alkoholitarvitamine. Lisaks soodustab rasvmaks diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste riski ning nõrgendab neerude ja kilpnäärme tööd. Maksatsirroosist võib areneda maksavähk.
Meestel ilmneb rasvmaksa sagedamini kui naistel, seevastu naistel areneb rasvmaks kiiremini tsirroosiks. Rohkem on rasvmaksa eakatel inimestel, kuid seda on diagnoositud ka lastel.
Kuidas saab teada, et maks on rasvunud?
Seda on põhjust kahtlustada tugevalt ülekaalulistel inimestel. Rasvunud maksal üldjuhul nähtavad sümptomid puuduvad, mistõttu tavaliselt inimene seda ise ei märka. Vahel võib tunda kerget ebamugavust kõhus, söögiisu võib kaduda ja süda läikida.
Rasvmaks tehakse kindlaks vereprooviga. Kui maksanäitajad veres on kõrged, ei tähenda see tingimata seda, et on rasvmaks, vaid sellel võivad olla ka muud põhjused. Ultraheliga vaadates näeb maksas muutusi, koeprooviuuringuga saab diagnoosi kinnitada.
Rasvmaks tekitab sümptomeid alles siis, kui maks on juba tugevalt nõrgenenud. Tunnusteks võivad olla sügelus, väsimus, naha kollane toon, kõhu piirkonna turse või verejooksud.
Kas rasvmaks võib paraneda?
Juba 3 protsenti kaalulangust parandab rasvunud maksa seisundit. 7-protsendise kaalulangusega võib paraneda ka põletikuline maks ja 10-protsendise kaalululangusega võib osaliselt taastuda isegi tsirroosist haaratud rasvmaks. Kaalust allavõtmine peab olema aeglane, sest järsk kehakaalu kaotus paradoksaalsel kombel just tekitab rasvmaksa.
Kui rasvmaks on tekkinud alkoholist, siis tuleb alkoholi tarvitamine kohe lõpetada – see parandab natuke olukorda. Kaugele arenenud maksatsirroos ei tagane, ent kui joomine lõpetada, siis maksatalitlus paraneb.
Kõige paremini saab oma maksa aidata sellega, kui võtta kaalust alla ja lõpetada täielikult alkoholi tarbimine, sest ravimitega rasvmaksa aidata ei saa.
Mis on hepatiidid ja kes neisse haigestub?
Hepatiidid on viiruslikud maksapõletikud. A-hepatiit levib saastunud toiduga ja sellest paraneb enamasti iseenesest – vaid vähesed vajavad haiglaravi. B-hepatiidi nakkuse saab enamasti verest, limaskestakontaktist või eritistest. A- ja B-hepatiidi eest kaitseb vaktsineerimine. Peamiselt narkootikumide süstimise või steriliseerimata tätoveerimisvahenditega leviva C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole. Seda hoitakse kontrolli all ravimitega.
Kas kõik maksahaigused on nn elustiilihaigused?
Maksahaigus võib olla põhjustatud ka autoimmuunhaigusest või olla pärilik. Vahel ei suudetagi haiguse põhjust välja selgitada. Eluviisiga ei saa ära hoida pärilikke või autoimmuunhaigusi, küll aga saab ennetada lisakahjustuste tekkimist ja maksa kaitsta. Alkoholi tarbimist võib alati vähendada, ükskõik millest maksahaigus tekkinud on.
Millal on maksa siirdamine ainus viis inimese elu päästa?
Maksa siirdamise põhjus on tavaliselt krooniline maksahaigus. Operatsioon tehakse siis, kui maks enam ei toimi ja muude vahenditega ravida ei saa. Alkoholtsirroosist põhjustatud maksa siirdamisi tehakse harva. Eelduseks on, et inimene on enne siirdamist vähemalt pool aastat karske.
Kuna rasvumine on üleüldine heaolumaade tõbi, siis maailma terviseorganisatsioon ennustab, et tulevikus on rasvmaks kõige sagedasem maksa siirdamise põhjus lääneriikides.
