Nutiseadmed on tänapäeval elu loomulik osa, ja lapsevanemaid näib ennekõike kütkestavat kaks aspekti: esiteks nähakse neis turvalist lapsehoidjat ning teiseks loodetakse, et nutiseadmed aitavad kaasa lapse arengule. Kristi Vinter möönab, et nutivahendites on väga palju sellist sisu, mida saab kasutada lapse õpetamiseks ja arendamiseks, ometi näitab elu, et kui anda lapsele nutivahend kätte ja ta seal kogu aeg üksinda toimetab, siis on lootus, et ta seejuures õpib ja areneb, väga väike.
"Mida väiksem laps on, seda vähem aitab üksi nutivahendiga toimetamine tema arengule kaasa. Nutivahend arendab juhul, kui täiskasvanu toimetab temaga koos, ja eelkõige arendab ikkagi suhtlemine, mis selle juurde käib," toonitab kasvatusteadlane. Tema sõnul on digivaldkonna uurijad maailmas seisukohal, et mida kauem last nutivahendi omamisest ja liigsest digitarbimisest eemal hoida, seda kasulikum ta arengule on.
Reeglid kohe paika
Kui aga laps endale siiski nutivahendi saab või on tal võimalik kasutada aeg-ajalt näiteks vanemate oma, tasub kindlasti kehtestada ajapiirang. "Palju lihtsam on enne seda, kui me lapsele üldse nutivahendi kätte anname, öelda, et see ongi selline asi, mida saab kasutada kokkuleppe järgi. Ja sellega ei hakata kauplema, see lihtsalt on nii. Võib lapsele öelda: "See on nii selle pärast, et sinuga oleksid asjad hästi." Kui hakkavad juba tekkima sõltuvuse ilmingud, on palju keerulisem seda tagasi pöörata," sõnab Kristi Vinter.
Kindlasti huvitab nüüd lapsevanemaid, milline ajapiirang seada. "Spetsialistid, kes on silmitsi nutivahendite kasutamise pahupoolega, ütlevad, et kuni seitsmenda-kaheksanda eluaastani võiks meelelahutuslikku digitarbimist päeva peale kokku olla maksimaalselt tund aega ja kuni 18. eluaastani kaks tundi," ütleb Kristi Vinter. Leebem soovitus on tema sõnul järgmine:
"Võiks rakendada vähemalt seda reeglit, et nii palju kui sa vaatad ekraani, oled sa ka ekraanist eemal. Seda on lihtsalt hea meeles pidada. Muidu võiks öelda, et vähemalt üks kolmandik ja kaks kolmandikku võiks see tasakaal olla, kui me tahame, et meil oleksid terved ja nutikad lapsed, kelle aju ei ole nüristunud passiivselt mingisugust ekraanisisu tarbides või, vastupidi, ülestimuleeritud mängude ja muu sellisega." Üksinda võiks laps hakata nutiseadmes toimetama siis, kui tal on tekkinud juba suurem enesekontrollivõime. "Ma arvan, et see võiks olla esimese kooliastme lõpus. Siis ehk suudetakse oma käitumist ise natuke rohkem reguleerida," leiab kasvatusteadlane.
