Tänapäeval on õnneks kõik teisiti. Peale sünnitust pannakse laps kohe ema rinnale. On väga tähtis, et lapsel tekiks kohe emaga esimene suhe, et ta saaks hakata rahunema, et oleks nahk-nahaga kontakt ja ta saaks oma esimesed head bakterid emalt. Kui on keisrilõige ja last ei ole võimalik ema rinnale panna, toimub esimene kontakt isaga. Ka esimene imetamine peaks toimuma kohe sünnitustoas, kus ämmaemand abistab ema ja last. Hiljem toimub sünnitusjärgses palatis ka imetamisnõustamine, kus ämmaemand jälgib, et laps ilusti sööks ja toitu kätte saaks.
Ema ja laps lubatakse koju, kui sünnijärgne kaalulangus pole liiga suur, kui laps ilusti sööb, on teinud oma esimese kaka ja ema enesetunne on normis ning valmisolek koju minemiseks olemas.
Sünnitusmajas tehakse lapsele ka esimesed B-hepatiidi ja tuberkuloosi vastased vaktsineerimised.
See on vastuoluline teema, kuid midagi ei tehta vastu vanemate tahtmist. Peab selgitama lapsevanematele, millise vaktsiiniga on tegu ja milline on risk, kui see tegemata jätta. Kohe sünnitustoas, kahe tunni jooksul peale sündi tehakse lapsele K-vitamiini süst, mis on sisemiste verejooksude profülaktikaks, mis võivad tekkida vaginaalse sünnituse tagajärjel, kuna surve lapse koljule ja siseelunditele on olnud suur. Vastsündinule tehakse ka kuulmisskriining ja testitakse kahe kaasasündinud haiguse, fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse suhtes. Need on ravitavad haigused, kui need õigeaegselt avastada.
Kodus olles helistab ema oma perearstile et laps võetaks arvele ja kaks kuud peale sünnitust peab naine minema sünnitusjärgsesse kontrolli oma ämmaemanda või naistearsti juurde.
