Pakume seitse võimalust tõhusaks ajakasutuseks, millega saad muu hulgas vähendada stressi oma elus. Nii jääb sulle rohkem aega asjadeks, mis on tõesti olulised ja mille tegemist sa ka naudid.
Alusta väikesest sammust
Meil on sageli raske oma eesmärke täpselt määratleda. Kõige parem on proovida alustada väikseimast osast.
Kui soovid omandada võõrkeelt, alusta kümne uue sõna õppimisega päevas. Siis pane end kirja keelekursusele. Lõpuks eralda oma päevast 30 minutit, et tegeleda kursusel läbivõetud materjaliga.
Osa inimesi leiab tuge tegemist vajavate asjade nimekirja koostamisest. See annab võimaluse tegevusi tähtsuse järgi ritta seada ja oma ajakasutus läbi mõelda. Mõnikord ongi nimekirja tegemine see väike, kuid tähtis esimene samm.
Tee raske ülesanne kohe ära
Meil kõigil on mingid asjad, mida peaksime tegema, aga mille täitmist me aina edasi lükkame, olgu see aruanne tööl või segamini riidekapp kodus. Sunni end see ebameeldiv töö kohe ära tegema – kui kõige vastikum osa päevatööst on tehtud, võid leida endas indu teha ka muud vajalikku.
Selline lähenemine võib olla palju kergem, kui arvad. Nimelt kaob nõnda su õlult murekoorem, stress, millega tegemata töö sind alateadlikult painab.
Koosta tänase päeva nimekiri
Kui kohustuste koorem hakkab üle jõu käima, sest tegemist vajavatel asjadel ei tundu lõppu olevatki, koosta tänase päeva nimekiri. Sinna pane kirja kõige rohkem kolm asja, mida oled kindlasti suuteline päeva jooksul tegema. Kuna kõik need ülesanded on võimalik ühe päevaga täita, annab see sulle edutunde, mida üks lõputult pikk nimekiri teha ei saa.
Eraldi lehele kirjuta ülesanded, millega on rohkem aega. Võta sellest iga päev kolm asja tänasesse nimekirja. Proovi määratleda ülesanded võimalikult täpselt, ja kui saad, jaga suuremad tööd väiksemateks osadeks.
Unusta rööprähklemine
Kuni meil ei ole arukaid roboteid, kes kõik ebameeldivad või hädavajalikud tööd meie eest ära teevad, peame ise hakkama saama. Mõnigi kord võib rööprähklemine tunduda hea idee. Teen süüa, koristan köögikappi, õpetan last murdudega liitma ja lahutama ning samal ajal jälgin telerist lemmiksarja – no mis see siis ära ei ole!
Teadlased aga kinnitavad, et suurem osa inimestest ülehindab oma võimet teha mitut asja samal ajal. Tegelikult nõuab ühelt ülesandelt teisele hüppamine meilt rohkem aega kui ühe asja korraga tegemine, kuna aju peab end aina uue tegevusega kurssi viima. Nii aeglustub meie sooritus- ja keskendumisvõime ning lõppkokkuvõttes läheb kõigega rohkem aega või teeme oma ülesandeid ülejala.
Utah’ ülikooli teadlased, kes rööprähklemist uurisid, leidsid muu hulgas, et seda kipuvad rohkem tegema impulsiivsed inimesed.
Meie oma ajuteadlane Jaan Aru kinnitab samuti, et kui kogu aeg kuskil midagi vilgub ja häälitseb, on ajul raske keskenduda. Seega tuleb keskendumiseks segajad eemaldada. "Pane telefon laualt ära; klõpsa kinni kõik arvutiaknad, mida sa otseselt ei vaja; kui võimalik, tööta vaikses ruumis. Ideaalis lähed oma mõtlemise kapslisse. Katsed on näidanud, et isegi siis, kui telefon on laua peal, segab see tööd ja keskendumist," kinnitab teadlane.
Jälgi 8-8-8-printsiipi
Eneseabiraamatute autor Martin Bjergegaard soovitab ajakasutuses jälgida 8-8-8-printsiipi.
Ööpäevas on 24 tundi, millest umbes kaheksa me töötame, kaheksa magame ja kaheksa jääb niinimetatud oma aega. Et olla tõhus, pead vaatama, et sa pidevalt ei näpistaks töö jaoks aega unest ja oma ajast – just need kaks on tegude tõhususe vundament.
Ameerika teadlased Florida ülikoolist leidsid sellele ka teadusliku põhjenduse. Nimelt avastasid nad, et katsealused, kes kasutasid oma nutitelefone töötamiseks pärast kella üheksat õhtul, magasid vähem, olid järgmisel hommikul ärgates väsinumad ja nende keskendumisvõime oli viletsam kui inimestel, kes õhtul tööd ei teinud.
Seega tuleks seada endale aeg, millest alates sa enam tööasjadega ei tegele. Kindlasti tuleb anda endale õhtul ka veidi ergutavat ja loovat tegevust, olgu see kasvõi pool tundi arvuti- või lauamängude mängimist või pargipingil taevatähtede uurimist. Sellised tegevused aitavad tööpäevast taastuda ja tuua ellu rahulolutunnet.
Sea oma ümbrus korda
Kui su ümber valitseb korralagedus ja segadus, võtab sul vajalike asjade leidmine rohkem aega. Lisaks mõjub asjade tohuvabohu kammitsevalt, sest need tuletavad sulle meelde tegemata koristustöid.
Igaüks peab leidma endale sobiva viisi, kuidas oma ümbrus korras hoida.
Üks võimalus on kasutada iga päev niinimetatud kolme karbi süsteemi: ühte pane asjad, mida tahad alles hoida; teise karpi lähevad arhiveerimisele või ärapanemisele minevad esemed ning kolmandasse äraviskamisele või taaskasutusele minevad asjad. Vaata karbid vähemalt kord kuus läbi, pane asjad oma kohale tagasi või viska prügikasti.
Teine võimalus on viia koristamine kokku tegevusega, mida sa niikuinii iga päev teed. Näiteks tööl arvutit sulgedes vaata üle oma töökoht ja aseta kõik paberid oma kohale või järgmiseks päevaks valmis – nii on sul hommikul selge ülevaade, mida on vaja teha. Kodus aga korista näiteks köögikapp ja -pinnad kohe pärast nõude masinasse panemist.
Ära kuluta nendele tegevustele üle 15 minuti, muidu muutuvad need liiga suurteks töödeks, millest võid tüdineda, hakates nendest kõrvale hiilima.
Unista koos armsamaga
Aeg-ajalt tasub igapäevasest elust veidike väljapoole astuda ja teha ühes armsamaga nimekiri asjadest, mida soovite koos teha, olgu see reis Pariisi või ratsutama õppimine. Võite teha aasta, viie või kümne aasta plaani.
Koos unistamine annab tunde, et teil on suund ja eesmärk, mille poole pürgida. Unistuse täitumisel saate valida uue seikluse, mis koos ette võtta. See kõik annab tõuke õnne- ja rahulolutunde tekkimiseks. Õnnetunne omakorda aitab sul olla tootlikum, väidetakse ühes Warwicki ülikooli uuringus, kus leiti, et õnnelikumad inimesed on tööl 12 protsenti tõhusamad kui teised.
