Toidulisandid: miks ja millal?

Marika Vingissar
08.05.2019
Kui kasutada toidulisandeid mõistlikult, pole põhjust suhtuda nendesse hüsteeriliselt. | Shutterstock

Mõned peavad toidulisandeid pettuseks, mõned väidavad kindlalt, et on nende abil paranenud. Keda peaks uskuma?

Toidulisanditest rääkimine tekitab emotsioone ja vaidlusi. Teadlased hindavad toidulisandeid kitsaste teaduslike kriteeriumite järgi; tervisekaupluste töötajad usuvad, et nende tooted on turvalised ja neist saab abi.

 

Asjatundjate arvamus
 

Arstide ja toitumisnõustajate üldtuntud seisukoht on, et kõik vajalikud toitained peaks saama kätte mitmekülgsest ja tervislikust toidust. Kuid milline toit on piisavalt tervislik ja mitmekülgne ning kui palju peaks seda sööma? Kuidas saab olla kindel, et toiduvalik sisaldab kõike vajalikku?

Võib tunduda, et lihtsam on võtta iga päev üks multivitamiinitablett, et kindlustada organism kõigi vajalike toitainetega. Siiski ei soovita asjatundjad igapäevast vitamiinide söömist, sest ka suured teaduslikud uuringud pole näidanud, et sellest oleks kasu. Isegi D-vitamiini käsitlevad uuringud on vastuolulised.

Spetsialistid soovitavad kaaluda toidulisandite võtmist, kui inimesel on näiteks luuhõrenemine, rauapuudus või kurnatus, aga igal juhul tuleks konsulteerida enne oma arstiga.

 

Võimalik platseeboefekt
 

Toidulisandite uuringute tulemused on sageli täiesti vasturääkivad, mis võib viidata platseeboefektile. Mõned uuringud näitavad, et isegi valuvaigisti mõju võib 50 protsendi ulatuses põhineda platseeboefektil.

Kui kasutada toidulisandeid mõistlikult, pole põhjust suhtuda nendesse hüsteeriliselt. Kuigi uuringud seda ei kinnita, võivad nad siiski aidata vältida gripiviirusesse haigestumist, tugevdada organismi ja anda jõudu treeninguteks. Polegi tähtis, kas tulemus johtub toidulisandist või usust selle toimesse.

 

Süües kasvab isu
 

Toidulisanditest otsitakse abi kihistuvate küünte ja hõrenevate juuste vastu, nendega leevendatakse menopausivaevusi ja tugevdatakse immuunsust. Mida pikemaks toidulisandipurkide rivi kasvab, seda raskem on hallata nende kogust ja koosmõju. Näiteks takistab liigne kaltsiumi tarvitamine raua imendumist. Kaltsium võib põhjustada ka kõhukinnisust. Raualisandist pole kasu, kui seda võtta koos toiduga, sest ka piimatoodetes olev kaltsium takistab selle imendumist, mistõttu peaks rauapreparaati võtma toidukordade vahel vee või mahlaga.

Soovimatu koosmõju võib tekkida toidulisanditel omavahel või koos ravimitega. Kilpnäärmeravimi imendumine ja mõju nõrgeneb, kui seda võetakse koos multivitamiiniga. Raseduse ajal peab olema ettevaatlik A-vitamiiniga, sest see võib loodet kahjustada.

Kui arst kirjutab välja ravimid, peab kindlasti andma talle teada kasutatavatest toidulisanditest.

 

Rohkem ei ole parem
 

Mõnikord rõhutatakse meedias asjatult toidulisandite miinuseid ja unustatakse esile tuua plusspool. Meie apteekides ja loodustoodete kauplustes on kõik toidulisandid kontrollitud ja turvalised. Teine asi on internetist tellitud toodetega, mis tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu, sest nende puhul pole kunagi kindlust, mida ja kui palju nad sisaldavad.

Toidulisanditega kauplemine on kogu maailmas suur äri, neid reklaamitakse pidevalt ja agressiivselt ning tekitatakse kiusatus neid pidevalt tarvitada, et olla tervem, ilusam, energilisem. Kuid ka kasulikud ained on suurtes kogustes kahjulikud.

Euroopas kontrollib toidulisandite turgu Euroopa toiduohutusamet ehk EFSA, mis on koostanud enamikule vitamiinidele ja mineraalainetele päevase ohutu tarbimise ülempiiri (UL ehk tolerable upper intake level), mida ületada ei tohi.

Purgi või karbi peal olev tekst tuleb läbi lugeda ja seda peab järgima. Eriti ettevaatlik peab olema rasvlahustuvate vitamiinidega, sest nende liigsest tarvitamisest võib saada ka mürgistuse. Kui tarvitada kaltsiumi üle 2,5 grammi päevas, eriti koos D-vitamiiniga, võib tekkida neeruprobleeme.

 

Vajalik eakatele
 

Vananedes võib toiduainetest vajalike toitainete kättesaamine olla raskem: toidu valmistamine on tülikas, söögiisu on kadunud, haigused ja ravimid takistavad toitainete imendumist. Toiduvalik jääb ühekülgseks ja köögivilju ning valku süüakse liiga vähe. Mida vanem ja hapram inimene on, seda raskem on saada toiduainetest kätte kõike vajalikku. Sel juhul võib arst soovitada erinevaid toidulisandeid, et inimene saaks vajalikul hulgal energiat, mineraalaineid ja vitamiine.

Toidulisandeid võetakse tavaliselt kuurina ja iseäranis vajalikud on need pärast haigust või operatsiooni, kuid need on ikkagi mõeldud mitmekülgset toiduvalikut täiendama, mitte seda asendama.

Toidulisandi võtmist tasub kaaluda ka siis, kui kimbutab pidev väsimus, mis isegi puhates üle ei lähe.

 

 

Kas ma vajan toidulisandeid, kui...

 

...olen vegan?

Jah. Veganitel soovitatakse võtta lisaks B12-vitamiini, sest seda on vaid loomsetes toiduainetes. Samuti võivad veganid vajada D-vitamiini, rauda ja kaltsiumi.

 

...ma ei joo piima?

Ilmselt küll. Kui inimene ei joo piima ega söö piimatooteid, siis peaks ta jooma kaltsiumiga rikastatud taimset piima või võtma iga päev 500–1000 milligrammi kaltsiumi. Kindlasti peaks lisaks võtma ka D-vitamiini, sest see soodustab kaltsiumi imendumist.

 

...mul on tsöliaakia?

Ilmselt küll. Kahjustatud peensoole limaskesta hatud takistavad toitainete imendumist. Siin saab aidata raviarst, kes teeb kindlaks, milliseid toidulisandeid peaks võtma.

 

...mul on kalaallergia?

Ei pruugi. Tarvilikke rasvhappeid EPA-d ja DHA-d saab ka rapsiõlist, kuid siis tuleb ikkagi võtta juurde D-vitamiini.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid