Hommikut tasub alustada korraliku hommikueinega, olgu siis nälg või mitte, nii et veresuhkur tõuseks kohe sobivale tasemele, ja nõnda algab päev ühtlaselt. Kui hommikul ei ole kõht tühi, annab see märku, et hilja õhtul on söödud liigagi rammusalt. Teine võimalik seletus on, et organismi ainevahetus ja loomulikud signaalid (nagu küllastus- või näljasignaalid) on totaalselt segamini.
Kui päeval süüa ebaregulaarselt, järgneb sellele tavaliselt kogu õhtu kestev näksimine, mis tuleneb ebaühtlasest veresuhkrust päeva jooksul.
Õnnestunud ja oma salenemistulemuse säilitanud kaalujälgijaid intervjueerides on tähele pandud, et kõik nad söövad igal viimasel kui hommikul hommikueinet. Igavesed kõhnujad seevastu jätavad sageli hommikusöögi vahele, mistõttu veresuhkru tase on häiritud kohe hommikust peale.
Enamikule sobib kõige paremini süüa 4–5 einet päeva jooksul. Kui süüa liiga vähe päeva jooksul, muutub õhtune söömine kontrollimatuks ja toidu kogused kasvavad suureks. Liiga vähesed söögikorrad aeglustavad ka ainevahetust ja asetavad organismi kergesse paastuseisundisse, kus kõik ainevahetuslikud talitlused aeglustuvad.
Söömine kulutab energiat ning hoiab ainevahetuse töös ja erksana. Igaüks leiab vähehaaval enda jaoks sobiva söögikordade sageduse, kui hakkab oma organismi kuulama. Peaasi on süüa ühtlaselt kogu päeva jooksul. Nii püsib söömine kontrolli all ja toidukogused paraja suurusega.
