Veri vedelemaks | Mis on paksu vere ja trombi tekke põhused?

Kodutohter
27.11.2018
Tänapäeval on tulnud kasutusele uued trombivastased ravimid – antikoagulandid. | Shutterstock

Miks on paks veri ohtlik ja kas veri muutub paksemaks ka vedelikupuudusest? Vastab südamearst Arvo Mesikepp.

Veri on eluks ülivajalik vedelik ja erakordselt keerulise koostisega. Tuues kõikidest näitajatest esile ainult selle paksuse, siis normist paksem veri on tervisele ja elule ohtlik: vere hüübimisel võivad tekkida trombid, mis kahjustavad veresooni ja erinevaid elundeid. Ja vastupidi: kui hüübimine nõrgeneb ja veri liiga vedelaks läheb, tekib verejooksuvõimalus, mis on samuti eluohtlik.

Südamehaiguste korral on ohtlikud nii arterisse kui ka veeni tekkivad trombid, mille põhjuseks on vere paksenemine. Arterites kujunevad trombid kiiresti, veenides aeglasemalt.

Veresoonte kahjustus lubjastusest muudab need kitsamaks, mistõttu suureneb ka trombioht. Nii tekib südame pärgarteritesse tromb ja selle tagajärjel äge südamelihase infarkt. Veresoontes ja südames tekkivad trombid võivad sattuda ka muudesse elunditesse, tihti peaajusse, põhjustades ajuinfarkti.
Üks kõige sagedasem ajuinfarkti ja sinna sattunud trombi põhjus on ebaregulaarne südametegevus ehk arütmia. On teada, et vere hüübimist mõjutavad ka ravimata kõrge vererõhk, suitsetamine ja alkoholiga liialdamine.

Selleks et haiguste korral trombiohtu vähendada, tuleb võtta verd vedeldavaid ravimeid. Üks tuntuim ja vanim neist on aspiriin, mida rahvasuus kutsutakse südameaspiriiniks – seda tuleb südamehaigel võtta suhteliselt väikeses koguses. See on vajalik nii pärast infarkti kui ka muude südame-veresoonkonnahaiguste korral.
Aspiriin on küll kättesaadav retseptita, kuid alati tasub arsti käest nõu küsida, kuidas ja kui palju seda tarvitada, sest see vana tuntud ravim võib tekitada kõrvaltoimeid, millest kõige ohtlikum ongi verejooks. Tänapäeval on tulnud kasutusele uued trombivastased ravimid – antikoagulandid –, mida saab ainult retseptiga. Need on vajalikud trombi ärahoidmiseks ka südame rütmihäirete korral.


Soovitatav vedelikukogus on suurenenud


Kindlasti võib tekitada vere paksenemist vähene vedeliku tarvitamine. Kui tavaolukorras saab organism janukustutamisega vedeliku tasakaalu, siis suure välise kuumuse, kehatemperatuuri tõusu või raske füüsilise tegevuse tagajärjel on vedelikuvajadus suurem. Nii on see ka veresuhkrutaseme tõusu, kõhulahtisuse, oksendamise ja sagedase urineerimise korral.

Kui varem arvati, et terve inimese normaalne ööpäevane vedelikuvajadus on 1–1,5 liitrit, siis viimasel ajal on leitud, et peaaegu poole rohkem.
Vedelikuvaegus võib ilmneda eriti lastel ja vanematel inimestel, kes joovad ainult janu pärast. On hea näha, et viimasel ajal liiguvad paljud, eriti noored, vedelikupudel käes, kotis või taskus, kuid siin võib tegemist olla ka mõnevõrra liialdamisega. Kuna vedelikuvajadus ei ole kõigil ja alati ühesugune, tuleb arvestada, et näiteks südamepuudulikkuse korral on liigne vedeliku tarvitamine ohtlik. Sel juhul küsige soovitusi arsti käest.

Nii vere vedeldamiseks kui ka trombiohu vältimiseks tuleb teha korrapäraselt vajalikke vereanalüüse ning selle järgi korraldada eluviisi ja ravimite võtmist.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid