Atsihh! Mul on nohu

Välisajakirjandusest vahendanud Viivi Variksaar
16.08.2009

Allergiline nohu on üks sagedasimaid ninahädasid, mis vaevab paljusid, kuni 20% elanikkonnast.

Allergia tekkimise põhjusi on mitmeid, teiste seas kuulub nende hulka pärilikkus. Aastate jooksul on keskkonda ja ka elukommetesse lisandunud kahjulikke muutusi, tänu millele tekib allergiaid üha rohkem. Üks põhjus nende lisandumises on linnastumine: elatakse-hingatakse külg külje kõrval, side looduse ja loomadega võib mõnel puududa varasest lapseeast peale. Need, kel on olnud võimalus lapsepõlv maal veeta, on allergiate eest rohkem kaitstud.

Tavaline või allergiline nohu
Nohu sümptomid löövad välja hingamisteedes, õietolm võib põhjustada vesist nohu, aevastamist, kõditunnet ninas ja ninakinnisust, ka astmale iseloomulikke tunnuseid (hingeldus, hingelämb).
Peale allergilise nohu on olemas on ka nn vasomotoorne nohu, mille tekitavad järsud temperatuurimuutused. Hea, kui osatakse kahe nohuliigi vahel vahet teha – vasomotoorse nohu korral tilgub nina just hommikul soojast voodist tõustes või külmast õuest sooja tuppa tulles.
Heintaimi, mis võivad olla allergilise nohu tekkimise süüdlased, on lausa 40 erinevat liiki ja need õitsevad kevadest sügiseni. Tavalisemad allergiat põhjustavad heintaimed on: timut, rebasesaba, aruhein, nurmikas, harilik kerahein, kastehein ja pilliroog. Kuigi nohu sümptomeid kutsub esile üks kindel heintaimeliik, on mõistlik karta ka teiste õitsemisaegu ning hoida ennast eemale õitsvast rukkipõllust.
See, kellel tekitab allergiat harilik puju, saab sarnaseid sümptomeid teisteltki korvõielistelt – võilillelt, harilikult härjasilmalt, ohakatelt, kummelilt ja maitsetaimena tuntud estragonilt. Maitsetaimed võivad tekitada allergiat mitmel moel: sööduna, sissehingatuna ja puudutades.
Allergilise reaktsiooni kogu organismis võivad esile kutsuda pähklid, mandlid, kiivi, seller ja mõned maitseained.

Loe edasi ajakirjast...