Elu sclerosis multiplex'iga

Tekst Anneli Lahe
12.03.2011

Kesknärvisüsteemi haigustest üks levinumaid, hulgiskleroos ehk sclerosis multiplex (SM), on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaajuhaigus.

Hulgiskleroosi korral kahjustub alguses närvirakkude jätkete ümber olev müeliinkiht - häirub närviimpulsside levik, hiljem võib lisanduda ka närvirakkude jätkete katkemine. Tekkinud kahjustuse kohast sõltuvalt võib inimesel esineda terve rida erinevaid probleeme: nägemishäired (nägemisteravuse langus, topeltnägemine), jalgade nõrkus ja kangus, tasakaaluhäired, käte värisemine. Sageli iseloomustavad SMi ägenemised (haigusnähtude kiire süvenemine, tekivad uued ja/või süvenevad vanad haigusnähud) ja remissioonid (stabiilne seisund, mil ägenemise ajal tekkinud sümptomid vähenevad või kaovad).

Hulgiskleroos on haigus, mille korral inimese immuunsussüsteem hakkab endale vastu töötama, samas on see üks väheseid närvihaigusi, millel on olemas haiguskulgu muutev ravi. Neuroloogi Katrin Gross-Paju sõnul pole tegemist nakkushaiguse ega päriliku haigusega, ka mitte sellisega, mis lühendab eluiga. On mitmeid võimalusi, mis aitavad tõvega toime tulla.

Tekkepõhjused ja -vormid
Arvatakse, et üheks tekkepõhjuseks võivad olla lapsepõlves läbi põetud viirusinfektsioonid, mis mõjutavad immuunsüsteemi nii, et inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu. Sellest lähtuvalt muutub immuunsüsteemi käitumine: tekivad SM kolded, nendest omakorda hulgiskleroosile iseloomulikud sümptomid, mistõttu inimene tunneb end halvasti ning on sunnitud arsti poole pöörduma.

"Haigus on erinevate sümptomite tõttu sageli raskesti äratuntav ega ole tõesti enamasti esimene haigus, mille peale mõtleme, kui inimene esmakordselt pöördub meie poole mõne neuroloogilise sümptomiga. Vahel annab haiguse enda kulg vihjeid, näiteks kui on tegemist noore inimesega ning selgub, et tal on juba varem olnud sümptomid, mis on iseenesest kadunud ja siis uuesti tekkinud. Samas võib kuluda aastaid, enne kui haigusnähud vastavad SMi diagnoosi kriteeriumidele," ütleb dr Gross-Paju.

Kokku esineb sclerosis multiplex'il kolm erinevat vormi. Ägenemiste ja remissioonidega SM on vorm, kus sümptomid tekivad teatud aja jooksul, püsivad mõne aja ja siis taanduvad. Ligi kolmandikul SM diagnoosi saanutest on ägenemiste ja remissioonidega vormi alaliik, nn healoomuline hulgiskleroos. Sellise vormi korral esinevad inimestel aastate jooksul vaid harvad ägenemised, mis reeglina paranevad hästi ning töövõime säilib kõrge eani.

Teine vorm on selline, kui haigus süveneb järk-järgult, kuid ei muutu ägedamaks. See tähendab: ägenemisi ja remissioone on varem esinenud, kuid aja möödudes on haigusnähus hakanud aeglaselt süvenema, kuid ei ägene.

Kolmas ja kõige haruldasem vorm on selline, kui algusest saadik puudub ägenemine või remissioon. Haigus lihtsalt süveneb järk-järgult.

Statistika näitab ka seda, et peamiselt haigestuvad sclerosis multiplex'i noored, 20-40aastased inimesed, naised kaks korda enam kui mehed. Miks? Sellele ei osata vastata. Ka stressifaktorid pole tõestust saanud. Dr Gross-Paju sõnul on ühe võimalusena pakutud, et haigestumine võib olla seotud keskkonna ja pärilikkusega, kuid haiguse tegelikud tekkepõhjused on seni teadmata.

"Pärilikud faktorid on küll olulised, kuid väga harva on tegemist olukorraga, kus SMi põeb peres mitu inimest. Keskkonnafaktorite osas arvatakse, et rolli mängivad eeskätt need tingimused, kus inimene elas noorena, kuni 15. eluaastani. Statistiliselt need noored, kes vahetavad oma elukohta enne 15. eluaastat, saavad haigestumisvõimalust vähendada, aga andmeid selle kohta, et elukohavahetusega saab haiguskulgu muuta, meil ei ole.

Uus teooria, mille kohta kinnitavaid andmeid veel ootame, väidab, et kliima olulisim komponent, mis võib haigestumist mõjutada, on päikesevalgus ja sellest sünteesitav D-vitamiin, mis on teada-tuntud immuunsüsteemi mõjutaja. Nii et on huvitav küsimus, kui oluline on D-vitamiin ja kas selle lisamine ravisse võib haiguse kulgu mõjutada," arutleb dr Gross-Paju.

Loe edasi ajakirjast...