Radikuliit! Kuidas seljavaludest lahti saada?
Kodutohter
08.05.2020
Shutterstock

“Mul on radikuliit. Mida teha, et selg ei valutaks?” See on lugejate üks sagedaimaid küsimusi. Küsimustele vastab neuroloog-taastusarst VAIKE KABEL

Seljavaludel on palju erinevaid põhjusi, mis tuleb spetsialisti juures õigeaegselt välja selgitada. Radikuliit on põletikuline haigus (lõpp “-iit” tähendabki põletikku), mis põhjustab seljavalu. Näiteks on olemas reumaatiline lülisambakahjustus.

Radikuliit või radikulopaatia

Rahvasuus radikuliidiks kutsutav seljahäda on sageli põhjustatud hoopis radikulopaatiatest. Radikulopaatiad tekitavad harilikult seljavalu, mis võib kiirguda jalga või kaelavalu puhul kätte ning tekitada jäseme nõrkust ja tundehäireid. Sel juhul tekitab seljavalu lülisamba vaheketaste ehk diskide surve närvijuurtele või sidemetele. Seljavalu põhjuseks on aga enamasti lihaste, kõõluste, sidemete või liigesekapsli ülevenitus. Vanemaealistel võivad seljavalud tekkida diski õhenemise või lülisamba moondumiste tõttu. Lastel põhjustavad seljavalusid kõige sagedamini rühihäired.

Kuidas valu ära hoida

Kõigepealt tuleb õigeaegselt välja ravida äge valu, kasutades õigesti diagnoositud haigusele omast ravi, mille hulka kuulub ka füsioteraapia. Vajadusel on tarvis ka operatsioon, kui sümptomid muu raviga ei taandu või süvenevad nõrkus ja tundehäired.
Oluline on õigesti teha igapäevast ravivõimlemist, et lihaskorsetti tugevdada ja kehahoiakut parandada. Samuti tuleb vähendada ülekehakaalu ja järgida tervislikku elustiili, näiteks loobuda suitsetamisest, kuna see halvendab verevarustust. Valude teket aitavad ära hoida ka õige tööasend, vahepeal puhkepauside tegemine ning selga säästvad kandmis- ja tõstmisviisid. Voodi peab olema niisugune, kus lülisammas oleks võimalikult loomulikus asendis.

Kas nõelravi aitab ja millal võib seda teha

Nõelravist võib seljavalu vastu tõesti abi olla ja seda võib teha siis, kui selg valutab, kuid ka siis, kui ei valuta. Siin panen aga südamele: kõigepealt tuleb välja selgitada valude põhjus, et ei jääks ainult nõelravi peale lootma. Võib-olla vajab selg hoopis põletikuravi või operatsiooni. Kui nõelravi hetkel valu vastu aitas, võib jääda mulje, et nüüd ongi selg terve. Tegelikult see nii ei ole – nõelravi seljavalu põhjust ei ravi.

Seljavaluga võimlema

Väga ägedate valude puhul võib algul olla kasu kahe-kolmepäevasest voodiravist, kuid siis tuleb hakata võimalikult kiiresti liikuma. Pikaajaline lamamine võib soodustada haiguse muutumist krooniliseks. Võimlemisprogrammi saab väljaõppinud füsioterapeudilt, sest omast tarkusest “vehkimine” toob kasu asemel kahju.
Kui harjutusi ei tee, muutub selg kangeks ja lihased lähevad jäigaks. Ja kui siis äkilise liigutuse teed, tõmbad selja paigast ära, nagu rahvasuus öeldakse. Kindlasti ei sobi treeninguks hüpped ja kõik muu, mis selga põrutab. Joosta võib, kuid pehmel pinnasel.
Võimelda soovitatakse kaks-kolm korda nädalas. Piisab, kui käia aeg-ajalt füsioterapeudi juures, et vanu ravivõtteid üle vaadata ja uusi juurde saada. Ka kodus peab venitus- ja lõõgastusharjutusi pidevalt tegema – eriti füüsilise töö tegijad ja sundasendis töötajad.
Mõni ütleb: “Ma teen ju kogu aeg füüsilist tööd, ma liigun niigi!” Aga et lõõgastada ja venitada neid lihasgruppe, mis on pingesse läinud, on kindlasti vaja teha ravivõimlemist. Kui harjutusi ei tee, kasvavad lihaspinged iga päevaga, mis lõppkokkuvõttes moondab ka lülisammast – sellest tekivadki valud.
Seljavaludest on lahti saadud ka kangil rippumisega, ent see on sobiv ainult kergematel juhtudel. Venitusharjutused vähendavad lihaspinget ja aitavad parandada liigeste liikuvust. Sellega saab ära hoida lihasevalusid ja ennetada vigastusi.
Ülemäärane lihaspinge tekitabki lülisamba muutusi, näiteks lülivaheketta purunemise, millest tekivad valud. Venitusharjutusi tuleb teha oskuslikult ja need füsioterapeudi juures ära õppida. Kindlasti ei või hakata jäiga seljaga rippuma – enne tuleb lihaspinged soojendusharjutustega maha võtta. Võib määrida soojendava geeliga või soojendada soojenduskotiga. Rippumise asjus küsige kindlasti arstilt nõu.

Hea massaaž

Kroonilise seljavalu puhul võib lõõgastuseks kasutada ka massaaži, kuid ravivõimlemist see ei asenda. Kui on oskuslik massöör, võib ta lihaspingeid seljas vähendada. Massaaž on hea selleks korraks – parandab verevarustust, kuid ei tekita pikaajalist raviefekti. Korrapäraselt võimeldes aga muutuvad lihased elastsemaks, et paremini liigutusi sooritada. Võimlemine säilitab õiget rühti, mis on seljavalude ärahoidmiseks või leevendamiseks väga tähtis.

Tervislik eluviis ja rahulik meel aitavad

Seljavalude ärahoidmiseks on tähtis õige elustiil. Et sa ainult ei istuks ega lebaks voodis, vaid liiguksid aktiivselt. Liigsetest kilodest tuleb lahti saada. Loobuma peab ka suitsetamisest ja alkoholi liigtarvitamisest – kõigest, mis kahjustavad tervist üldiselt. ? Ka rahulik eluviis on tähtis: pidev närvipinge ei mõju samuti seljale hästi. Kroonilise valuravi kompleksi kuulub ka depressiooniravi. Pidev stressisolek võib kroonilisi seljavalusid süvendada.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid