Häire silma kuklapoolel
Tekst Üllar Ende
14.12.2009

Kuidas ära tunda südame arütmiat; kuidas seda uuritakse ja ravitakse, sellest kirjutab teie küsimuste põhjal Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja südamearst Arvo Mesikepp.

Tuleb tuttav külla. Näed küll tema kuju, kuid mitte nägu – mingi tume laik on silme ees. Tahad lugeda ajalehte, ent osa tähti oleks nagu vesi minema uhtunud. Vaatad uksepiita – varem oli sirge, nüüd aga tundub kõverana.
“Silmapõhjades on lupjumine,” nendib silmatohter. Mida see tähendab, kuidas seda ära hoida ja mis aitab? Teie küsimuste põhjal jagab selgitusi Ida-Tallinna Keskhaigla silmapolikliiniku juhataja silmaarst Tiia Jugaste.
Kui teineteisele silma vaatame, näeme seda eestpoolt. Aga kui kujutleda silma maakerana, siis mis selle kuklapoolel on ja miks see on meile tähtis?
Dr TIIA JUGASTE:
Et saaksime näha, peab kõigepealt valguskiir langema silma. See läbib silmaava ehk pupilli, läheb läbi läätsest ja langeb silmapõhja. Seal on valgustundlik võrkkest, millega on kaetud kogu silmapõhi. Seda võib võrrelda filmilindiga fotoaparaadis: kui filmi sees ei ole, siis pilti teha ei saa.
Silmapõhja keskosas on väike, umbes tuletikupea suurune terava nägemise ala – kollatähn ehk makul. Selle alaga näeme detaile: saame niiti nõela taha panna, lugeda ja eristada ka värve.
Kui selles piirkonnas tekib kas arenguhäirest või haigusest muutus, siis kaob terava nägemise võime. Aga õnneks inimene seetõttu veel päris pimedaks ei jää, sest perifeerne nägemine (külgnägemine) jääb – võrkkesta ääreala säilitab oma valgustundlikkuse ja nägemisvõime, nii et ruumis saab orienteeruda ja nähakse kontuure.

Perifeerne on see, mis jääb äärealale?
Jah, see mis jääb kollatähnist eemale. Piltlikult öeldes: kollatähn on kõige tähtsam – nägemise pealinn, ülejäänu on perifeeria.

Keda ja kui vanu ohustab kollatähni lupjumine enim? Rohkem mehi või naisi, noori või vanu, sini- või pruunisilmseid? Kas see on ka pärilik?
Enamasti on kollatähni lupjumine seotud vananemisega ja algab pärast 50. eluaastat. Haigus võib olla pärilik ja esineda harvadel juhtudel ka varasemas eas.
Kõige rohkem esineb kollatähni kärbumist ehk makuladegeneratsiooni eakatel naistel. Miks naistel? Sest nende eluiga on lihtsalt pikem. Rohkem on täheldatud silmapõhja lubjastust just heledama nahaga naistel. Võib-olla on see seotud iirise pigmendisisaldusega, mistõttu nendel pääseb silmapõhja rohkem valgust. Sinistes silmades on pigmenti vähem, pruunides rohkem.

 Loe edasi ajakirjast...