Imekaunist, kuid eluohtlikult mürgist ogaõuna ja inglitrompetit ei maksa kasvatada väikeste lastega peres, hoiatavad taimetargad. Ent tuleb välja, et lisaks kirjale “Ettevaatust, taim on mürgine!”, tuleks seemnepakile lisada veel üks märge: “Taime söömine võib vallandada vaimuhaiguse!”
Postimehe suvise artikli peale, kus tehti juttu taimedest, millest noored saavad nn narkojoovet, kurjustasid kommenteerijaid: milleks sellest kirjutada? Et nüüd sirutavad käe muskaatpähkli ja inglitrompeti järele ka need, kel polnud nende hallutsinatsioone tekitavast mõjust varem aimugi.
Toona sõna saanud kiirabiarst Mare Liiger: “Kas õigem on silmad sulgeda ja öelda, et seda probleemi polegi? Kurb, kui lapsevanemad said asjast teada alles lehest. Eestis on see probleem 4–5 aastat vana – ajast, kui kadus tareen, mida kasutati NLi sõjaväes ja mis oli samuti odav.”
Ent narkokuritegude talitluse juht Kaido Kõplas teab, et suvise artikli mõjul osteti nii mõnestki poest ära kõik artiklis nimetatud taimed ja seda tegid just alaealised. Kaido Kõplas: “Liigne tähelepanu muutus negatiivseks teavitustööks ja nii võivadki need taimed tõusta tõeliseks probleemiks.” Tõsi, artiklis oli kirjas ka see, milliseid taimeosi manustada, kuidas seda teha ning soovitavad kogused, et asi ei lõpeks eluohtlikult.
Deliiriumiga kiirabisse
N-ö taimsed uimastid – ogaõun, lehtertapp, inglitrompet, muskaatpähklid, luulusalvei, maagilised kaktused, teatud seened jpt – sisaldavad mürgiseid ja ohtlikke psühhotroopseid aineid, paljud neist hallutsinogeen LSAd, mis on sarnane LSDle (kõige tugevam meelepetteid ja kujutelmi tekitav narkootikum). Et toime- ja mürkainetesisaldus on taimeti kõikuv, ei saa iial ennustada, kuidas miski mõjub. “Vale doosi korral ei pruugigi tarbinu enam selgeks saadagi,” hoiatab Mare Liiger; “hallutsinogeensete seente puhul võib aga kergesti juhtuda, et süüakse hoopis mürgiseent...”
“Me ei saa öelda, et üks narkootiline aine on vähem ohtlik kui teine, sest keegi ei tea, kuidas reageerib neid tarvitava inimese keha,” räägib Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja Anne Kleinberg.
Nende taimede puhul on tema sõnul tegu siiski marginaalse probleemiga. “Meie töös pole see pealiin.” Kõige sagedamini tuleb kiirabil elule võita tõsise alkoholimürgistusega patsiente, kuid on ka juhtumeid, et mürgist tilgutatakse puhtaks mõnd kahtlast taime tarbinu.
Aasta tagasi võis uudistest lugeda, et ogaõuntest saadud atropiini toksikoos viis Valgevenes haiglasse 30 last. Atropiin põhjustas neil kesknärvisüsteemile tõsise kahjustuse, ülimas erutusseisundis mürgistusega saabunud lapsed ei teadnud oma nimegi.
Ometi ei soovi ka Anne Kleinberg sel teemal pikemalt rääkida, sest “lastes tekitab see põnevust ja elevust. Need taimed võivad saada väravaks teiste narkootiliste ainete juurde,” muretseb ta.
Loe edasi ajakirjast...
