Puudulik suuhügieen paneb bakterid pidutsema ja tervise logisema – seda teab pea igaüks. Õnneks on igavikku jäänud ajad, mil kollitavad hambaaugud topiti plätsaki! täidisega kinni ning hambalindi või -niidi asemel kasutati tavalist õmblusniiti.
Tänapäeva hambaraviga võib korda saata imesid. Kui raha on. Ometi tasub mõne protseduuri nimel tasapisi säästa. Kui keegi teile vaimustunult räägib, et käis hambaarsti juures HAMBAID PESEMAS, siis ei maksa arvata, et ta on kiiksuga.
“Korralik suuhügieen aitab ennetada gingiviiti ehk igemepõletikku, parodontiiti ehk hamba kinnituskudede põletikku ja hambakaariest,” selgitab Kristo Ivanov, Viru Hambakliiniku hambaarst. “Hambakattu on võimalik eemaldada nii mehaaniliselt kui keemiliselt, tehes seda kas iseseisvalt kodus hommikuti ja õhtuti hambaid pestes või professionaalselt hambaarsti või suuhügienisti vastuvõtul. Professionaalses profülaktikas kasutatakse poleeritakse spetsiaalsete kummiotsikutega, ladestused ja hambakivi eemaldatakse aga küretaaži (kaapimise) või ultraheliseadmete abil.” Hambatohtri sõnul on nimetatud protseduurid küllaltki töö- ja ajamahukad, mistõttu pidevalt otsitakse uusi ja tõhusamaid meetodeid, kuidas hambakatust lahti saada. Uute võimaluste otsinguil peetakse väga oluliseks hammaste säästmist ning patsiendi mugavust. Esimesed hammaste soodapesuseadmed tulid turule Ameerikas 1970ndatel aastatel. Siiani tehtud arvukad teaduslikud uuringud on tõestanud selle meetodi tõhusust, ohutust ja kasutusmugavust. “Hammaste soodapesu on üha laialdasemalt leviv teenus hambaravikabinettides,” teab dr Ivanov.
Loe edasi ajakirjast...
