Kuidas veri meis ringi käib? Millest tekivad vereringehäired? Kuidas need mõjutavad tervist? Mida halba teeb liigne kolesterool? Miks veresooned lupjuvad? Kas pitsike söögi juurde paneb vere paremini käima? Sellest räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja, südamearst professor Margus Viigimaa.
Aju on nagu ülemus, kes annab korraldusi. Süda on pump, mis paneb vere soontes liikuma.
Hakatuseks tuletab professor Margus Viigimaa meelde, mida me ehk koolis õpitust enam hästi ei mäleta: “Vereringe koosneb kahest osast: üks on suur ja teine väike. Suur vereringe haarab peaaegu kogu keha: pea, käed, jalad, siseorganid… Väike vereringe läheb läbi kopsu, et saada sealt suure vereringe jaoks hapnikku.
Südamel on kaks poolt: vasak vatsake hoolitseb suure vereringe eest, parem tagab väikse vereringe töö. Enamik südamehaigusi on südame vasakul pool ehk seotud suure vereringega sellepärast, et seal on tunduvalt suuremad rõhud. Kui ülemine vererõhk on näiteks 120–130 mmHg, tähendab see just suure vereringe rõhku. Väikse vereringe probleeme on vähemal hulgal haigetest ning seda rõhku pole võimalik käe pealt mõõta. Näiteks kopsus on vererõhk umbes kuus korda väiksem.
Südame vasak vatsake peab suure vereringe jaoks tegema palju tööd – seetõttu on selle sein paks. Seevastu väikse vereringe eest hoolitseja, parema vatsakese sein on õhuke. Suures vereringes on rõhk kõrgem – sellest tulevadki südamehaigused just südame vasakul poolel.”
Arterid viivad ja veenid toovad
Milleks on tarvis eraldi artereid ja veene?
Dr Margus Viigimaa: Arterid viivad südamest vere välja, veenid toovad selle sinna tagasi. Veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos tekib praktiliselt ainult arterites.
Võivad lupjuda aju-, südame, jala-, neeru- ja muud arterid. Praegu on kogu inimkonna põhiline probleem südamearterite lupjumine, südameinfarkti põhjus; ja ajuarterite lupjumine, mis on ajuinsuldi põhjus.
Probleeme on ka veenidega, näiteks nähtavad veenilaiendid jalgadel. Need on tavaliselt kosmeetilised mured.
Üks tõsisem veenihaigus on süvaveenide tromboos. Võib küll pindmised veenikomud jalgadelt ära võtta, aga siis tekib küsimus: kuidas veri südamesse tagasi pääseb? Selleks on süvaveenid, mis kulgevad sügaval, jalaluu juures. Kui tromb tekib süvaveenis, tekib tõsine probleem: jalg läheb tursesse, veri ei jõua enam südamesse tagasi. Trombi lahtipääsemine tekitab kopsuarteri ummistuse ja eluohtliku seisundi.
Loe edasi ajakirjast...
