Maailmas haigestub maovähki ligi miljon inimest igal aastal, umbes seitsesada tuhat neist sureb. Oma arvukuselt on see pahaloomuline kasvaja kopsu-, rinna- ja soolevähi järel neljandal kohal, samas suremusnäitajate põhjal asetub maovähk kopsuvähi järel teisele kohale. Maovähi prognoos on üldjoontes kehv: vaid umbes 25% patsientidest elab kauem kui viis aastat.
Veel 30 aastat tagasi peeti maohaavandite ja -vähi peamisteks põhjustajateks emotsionaalset stressi ja tervistkahjustavat eluviisi (alkoholi kuritarvitamine, suitsetamine, ebatervislik toitumine jne). Tänaseks on tõestatud, et 60-90% kõigist maovähijuhtudest on tingitud Helicobacter pylori nakkusest. Järgnevas loos annamegi põgusa ülevaate sellest, mis bakteriga on tegu; kuidas ta levib; mida organismis põhjustab; millised on riskitegurid ning kuidas selle mikroobiga nakatumist ja tema põhjustatud haigusi ennetada.
Alles hiljuti avastatud
Helicobacter pylori on inimese maos elav pisike korgitsakujuline mikroorganism. Ta on kogu maailma elanikkonna hulgas üks enamlevinud nakatajaid, käinud inimkonnaga kaasas ja põhjustanud vaevusi juba aastatuhandeid. See tilluke mikroob avastati aga alles 1980ndate aastate keskpaigas, sellest ajast on teda palju uuritud ja tõestatud seos maopõletiku, -haavandite ja -vähi tekkega. 1994. aastal kinnitas Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus bakteri kindlaks vähkipõhjustavaks teguriks, asetades ta ühte ritta sigaretisuitsu ja ultraviolettkiirgusega. Kahest viimasest kui vähitekitajast on juba üsna palju räägitud. Miks siis Helicobacter pylori on pälvinud rahva tähelepanu nii vähe?
Üks põhjus siin on kahtlemata temaatika uudsus; mitmeid aspekte võtab teadlaskondki vastuoluliselt. Teiseks on hästi teada, et enam kui pool kogu maailma elanikkonnast on selle bakteriga nakatunud, samas kõigil õnneks ei teki haigussümptomeid: ligikaudu 70% nakkuskandjatest jäävad asümptomaatiliseks. Haavandtõbi avaldub umbes 10-20% ja vähk vaid 1-2% nakatunuist.
Miks ühel inimesel haigus tekib, teisel aga mitte? On leitud, et Helicobacter pyloril on arvukalt tüvesid, mis erinevad üksteisest oma struktuurilt ja toimimiselt, kuid ka nakatamisvõimelt ja ohtlikkuselt inimesele. Mõned tüved on haavandite ja vähi tekitamise osas eriti kurjad. Samas mängivad rolli ka nakatunud inimese geneetilised eripärasused: ühel on eelsoodumus haiguse tõsisemaks kulgemiseks suurem kui teisel.
Maovähki tekitavad ja ennetavad toidud
Selles kompleksis on olulisel kohal ka keskkonnategurid, eriti söömisharjumused ja toidusäilitamisviisid. Maovähi teket võivad soodustada soolatud ja suitsutatud toitude tarbimine, rohke punase, töödeldud liha ja soolatud kala söömine ning liialdamine rafineeritud süsivesikutega.
Nagu kõikide pahaloomuliste kasvajate ennetuses, on siingi tähtsal kohal puu- ja juurviljade, eriti rohelist ja kollast värvi köögiviljade tarbimine.
Oluline tegur, mis Helicobacter pylori tegutsemist soodustab, on suitsetamine: mida sagedamini ja rohkem inimene suitsetab, seda kõrgema maovähiriski alla ta ennast seab.
Loe edasi ajakirjast...
