Higistamisest priiks
Tekst: Kodutohter
16.02.2009

Millal võib higistamist hakata pidama liighigistamiseks?

Siis, kui inimene ise arvab, et higistamine on tema jaoks probleem – nahk on kogu aeg niiske või käed-jalad märjad, rõivastele jäävad higiplekid.
Inimesel on 2–3 miljonit higinääret, kõige rohkem on neid näos, kaenlaalustes, käelabades ja jalatallal. Normaalselt eritavad need ½–1 liitrit higi päevas ning see kaob nahalt märkamatult. Higilõhn tekib, kui bakterid lõhustavad higis sisalduvat valkainet.

Kellele võib higistamine probleeme tekitada?
Sellise murega lähevad arsti juurest abi otsima enamasti noored täiskasvanud, 15–30aastased mehed ja naised. Kalduvus liiga palju higistada võib olla pärilik. Mingil ajal murdeeas higistavad noored üsna palju, kuid see on neil mööduv nähtus. Naisi hakkab liighigistamine vaevama üleminekuaastatel, kuid ka see läheb üle.

Kas higistamine võib olla mingi haiguse sümptom?
Kui inimene higistab üle kogu keha, siis võib selle taustal olla kilpnäärme liigtalitlus või diabeet. Lümfisõlmede vähk ehk lümfoom võib põhjustada kogu keha higistamist, kuid õnneks väga harva. Paanikahoog ajab korraks üle kere higiseks need, kes aeg-ajalt paanikasse satuvad.
Kui liighigistamist hakkab inimene märkama siis, kui ta on hakanud tarvitama mõnda uut ravimit, siis võib põhjus peituda ravimis. Mõned depressiooniravimid näiteks panevad higistama.

Kas liighigistamine on ohtlik?
Higistamine, vähene või suur, ei ole tervisele kahjulik, kui ei ole tegemist raske füüsilise ponnistusega, näiteks maratonijooksuga kuuma päikese käes. Kuuma ilmaga ja kaua joostes kaovad inimese organismist koos veega ka soolad, need tuleb kindlasti korvata spordijoogi joomisega. Liighigistamine võib inimesele hakata närvidele käima ja muuta ta kas pahatujuliseks või selliseks, kes kardab teistega suhelda higilõhna tõttu.

 Loe edasi ajakirjast...