Hingeõhk puhtaks

Välisajakirjandusest refereerinud Viivi Variksaar
17.02.2008

Kuna iga inimese suus on baktereid, pole halva hingeõhu eest keegi kaitstud. Bakteritel on suus hea elu: siin on soe, niiske ja toidetakse korrapäraselt.

Osa baktereid toodab väävlisisaldusega halvalõhnalisi gaase. Oma hingeõhu lõhna on kerge kontrollida: tõmba käeseljast keelega üle, lase süljel kuivada ja siis nuusuta, kuidas käeselg lõhnab. Halb hingeõhk hommikuti on tavaline, kuna öösel süljeeritus väheneb ja bakterite ainevahetusest jääb suu limaskestadele ja hammastele igasugu “tooteid”, mille sülg  päeva ajal minema uhub. Kui bakterid on elukoha rajanud mandlitesse,  andes sellest märku valgete mügarikega, tasub külastada nina-kurguarsti. Suitsetamine annab halvale hingeõhule oma tubli panuse. Tubaka koostisosad imenduvad vereringesse ja väljuvad koos väljahingatava õhuga. Suitsetajaid ohustab ka hambakivi sagedamini kui mittesuitsetajaid.

Igemepõletik

on organismi kaitsereaktsioon ärritusele, mille on põhjustanud bakterid ja mis omakorda tekitab halba suulõhna. Kaugelearenenud igemepõletiku ehk parodontiidi korral võib igemete all olla kämblasuurune mädakolle. Kuna põletikukohta silmaga ei näe, siis sageli inimene isegi ei tea haiguse olemasolust.
Parodontiit  edeneb salakavalalt eriti suitsetajatel, kuna põletiku esmane sümptom –veritsevad igemed –  jääb ära, sest nikotiin nõrgestab vereringet. Ainus sümptom võibki olla halb suulõhn.
Parodontiidi vastu aitab hambaarsti tehtav puhastus. Korrapärane kontrollkäik hambaarsti juurde on parim viis igemepõletikust pääseda või mitte lasta seda kaugele areneda.