HIV on teema, millest paljud ei julge rääkida, sest ühiskonna alateadvuses on ravimatu nakkus peidus justkui luukere, mida kardetakse. Paraku on tõsiasi, et Eestis on aastatel 1988–2009 diagnoositud 7320 HIV-nakatunut. Kuigi eksperdid arvavad, et reaalselt on nakatunuid rohkem, isegi 12 tuhande ringis.
Esimene HIV-kandja registreeriti Eestis 1988. aastal. 1988–1999 diagnoositi igal aastal 1–12 uut HIV-positiivset, 12 aastaga tuli kokku 96 nakatunut – suhteliselt tagasihoidlik arv, võrreldes sellega, et 2000. aasta teisest poolest olid diagnoosid mõni aeg tunduvalt kasvavama tendentsiga. Näiteks 2001 registreeriti aastas 1474 uut juhtu, mis kujutas endast 1067 juhtu miljoni Eesti elaniku kohta. Suur osa neist uutest juhtudest oli nakatumine narkootikumide süstimisel, kinnitab statistika kodulehel www.hiv.ee
2002 lisandus mõnevõrra vähem uusi HIV-nakkuse juhte, aasta lõpuks oli neid registreeritud 899, mis moodustas 620 juhtu miljoni elaniku kohta. Sellest alates ongi uute juhtude arv taas aasta-aastalt langenud. 2009. aastal diagnoositi 411 uut HIV-kandjat.
Mis on HIV?
Kuigi HIV on terminina tuttav pea kõigile teadlikku elu elavatele inimestele, ei ole siiski paljudel selge selle termini taga peituv reaalsus. HIV ei ole haigus, HIV on viirus. Nakkus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele ning halastamatult hävitab inimorganismi võimet kaitsta end haiguste eest.
Organism muutub väga vastuvõtlikuks ka sellistele haigustele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jne. Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad.
AIDS on juba HIV-haigus ehk HIV-tõbi ehk HIV-nakkuse lõppfaas. Samas pole AIDS iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena, selgitab ekspertinfo Tervise Arengu Instituudi veebilehel www.hiv.ee.
Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end pikka aega üsna hästi tunda. HIV-nakatunud inimeste ravimiseks kasutatakse antiretroviirusravimeid.
Ravi alustamise aeg sõltub inimese enesetundest ja vereanalüüside näitajatest. Ravi aeglustab viiruse paljunemist ja takistab sellega immuunsüsteemi hävitamist. Korrapärase raviga saab organismi nõrgenenud vastupanuvõimet tugevamaks muuta, haiguse süvenemist pidurdada.
Praeguseks ei ole veel olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini, mis kaitseks terveid inimesi nakatumise eest. On tehtud palju katseid vaktsiini luua, sealhulgas ka Eestis, kuid kahjuks ei ole need õnnestunud.
Loe edasi ajakirjast...
