Hoia oma aju
Välisajakirjandusest vahendanud Viivi Variksaar
17.01.2009

Kui hoida oma vererõhk ning kolesterooliväärtused normis ja veresuhkur tasakaalus, on võimalik vältida ajuhalvatust.

 Risk haigestuda ajuhalvatusse kasvab pärast 60. sünnipäeva, kuid tõbi ei lähe päriselt mööda keskealistest ega noortestki.

Tüüpilised haigestujad on üle viiekümnesed mehed, kes on oma tervise hooletusse jätnud, kelle selja taga luuravad stressi tekitav töö ja keerulised peresuhted. Kehakaal on tasapisi tõusnud või jõudnud tõsise ülekaaluni, sellega koos on vererõhk kõrgel, arstirohud aga ununevad võtmata või apteegist toomata, ka veresuhkur ning kolesterool on ideaalsest kaugel. Sageli käivad sellise eluviisiga meesterahva juurde pakk sigarette päevas ja alailma ka väike naps, millest algab pikk õhtu, klaas käes.

 Tõsiseltvõetav 20%

Ajuhalvatusele eelneb umbes 20% väiksem halvatus, mida sageli ei osata tõsiselt võtta. Selline mööduv ajuisheemia, TIA, on esimene märk selle kohta, et ajuvereringes esineb häireid, mis võivad anda tunda jäsemetes, kesta tund või mitugi. Sellise hoo ajal võib inimese kõne olla häiritud, üks silm võib nägemise täiesti kaotada ja nägemisväljast jääb alles vaid pool. Sümptomitena võivad esineda veel peauimasus ja topeltnägemine.

Kel esineb selliseid sümptomeid, peaks kohe arsti juurde minema, et põhjused välja selgitada ja alustada raviga – niimoodi saab hullema ära hoida.

Vereringehäire on alati hädajuhtum nagu rinnavalugi, mis annab märku, et “südamega korras pole lood”, kahjuks küll tervise seisukohast. Erinevalt südamehädadest annab vereringehäirete korral ravileminekuga viivitada, kuid lõputult seda siiski teha ei tohiks.

Inimesele, kellel on vereringehäiretele viitavaid sümptomeid, tehakse nn ajukompuuter, mis näitab ära, kas tegu on veretrombiga ajus või on seal mingil põhjusel tekkinud verejooks.

10–15% sümptomitest põhjustabki verejooks. Kui sümptomite taga on minihalvatus, saab 1/3 sellise diagnoosiga patsientidest viie aasta jooksul uue, juba raskema halvatushoo.

Kui diagnoos on selgeks tehtud, hakatakse mõtlema ravile. Tõhusaim meetod siin on ahenenud sisemise kaelaarteri puhastamine, mis vähendab ajuhalvatuse tekkimise riski ühe kümnendikuni. Kaelaarteri puhastamine tehakse juhul, kui arter on kitsenenud 70%.

Teine tõhus ravimeetod on riskitegurite ärahoidmine, mis tähendab tavaliselt päris tõsist elumuutust ja korralikku rohuvõtmist nii kõrge vererõhu kui kõrgete kolesterooliväärtuste ravimiseks, ka verehüübimise ärahoidmiseks.

 

Loe edasi ajakirjast...