Infarkt ja elu pärast seda

Arvo Mesikepp, südamearst
06.05.2014

 

See lugu sai tõuke ühe lugeja küsimusest: kuidas elada pärast südameinfarkti? Palju oleneb sellest, kui kiiresti haigusele jaole saadakse ning kui suur kahjustus infarktist jääb.

Igal juhul tuleb ennast ka käsile võtta, et veel aastaid elada.

 

Kõigepealt sellest, mida infarkt üldse tähendab: see on vere juurdevoolu lakkamisest tingitud kärbus. Südamelihase infarkt on selline kärbus ehk nekroos, mille puhul on muutunud elujõuetuks hulk lihaserakke, mis edasi muutuvad armkoeks ehk sidekoeks, kusjuures kaob ära nende lihaseline võime kokku tõmbuda ja lõõgastuda.

Kui armkude moodustab südame vasakust vatsakesest märkimisväärse osa, nõrgeneb selle kokkutõmme ning nii väheneb aorti ja teistesse veresoontesse paisatava hapnikurikka vere hulk. Ehhokardiograafiauuringutes on selgelt näha südame vasaku vatsakese vereväljutusfunktsiooni langus.

Tromb takistab verevoolu

Ägeda südamelihase infarkti põhjuseks on peaaegu alati järsku tekkinud verevoolu vähenemine pärgarteris, mida omakorda põhjustab selle veresoone lupjumisest tekkinud aterosklerootilisele naastule sadestunud tromb. See võib sulgeda suure osa veresoone valendikust ja kriitilises olukorras, kui füüsilise või emotsionaalse pingutuse ajal südamelihas vajab rohkem verd, võib äkilisest verevarustuse halvenemisest tulla infarkt.

Südamelihase infarkti kõige sagedasem põhjus on pärgarteri täielik sulgus trombiga, mis võib tekkida ka trombi murdumisest. Suhteliselt harvemini on ajutine sulgus põhjustatud veresoone spasmist (kramplik kokkutõmme).

Lisaveresooned pehmendavad olukorda

Selle haiguse kliiniline kulg ja lõpp sõltuvad pärgarteri kahjustuse asukohast ning verevarustuse häire kestvusest ja ulatusest.

Oluliseks peetakse ka kollateraalse vereringe ehk kõrvalteed pidi kulgevate veresoonte seisundit. Arenenud kollateraalvool võib tunduvalt vähendada pärgarteri sulgumisel tekkiva kärbuse suurust.

Huvitav on see, et infarktieelse seisundi – pikkamisi süveneva isheemia ehk südamevoolmete puhul tekib südamelihasesse juurde kollateraalseid veresooni. Seetõttu on eakamate ja eelnevat stenokardiat põdenud inimeste infarkt mõnikord kergema kuluga kui noortel, varem tervetel inimestel. Seega: kui neid juurde tekkinud veresooni pole, on koe kärbus suurem ja haigus traagilisema kuluga.

Olulist abi annab ja kärbust vähendab õigel ajal antud arstiabi – kui suudetakse südame pärgarteri verevarustus taastada infarkti esimestel tundidel. Veel parem abi on aga see, kui saadakse eelnevate uuringutega teada, et on infarktioht, ja tehakse kõik selleks, et seda haigust vältida.

 

Loe edasi ajakirjast...