Jalad suveks tasuta trenni
Üllar Ende
03.06.2014

 

Soe aeg sunnib seljast viskama kõik, mis vähegi sündsalt teiste seas liikuda laseb. Neile, kes on kogu talve toas paljajalu paterdanud, on üsna loomupärane nõnda astuda ka õues.

Põhja-Eesti regionaalhaigla jalaraviõde Tiina Mitt annab paljajalu astujale mõne soovituse kaasa.

 

Jalad on vabaks sündinud. Jalanõud on kaitseks ja moe järgi käimiseks inimese enda väljamõeldis ehk olude sunnil vangistus. Kui trellid olemise liiga kitsaks suruvad, siis sellest need suure varba nukid, konnasilmad ja kukekannused sünnivadki ning pöiavõlvid oma loomuliku kumeruse kaotavad. Sellepärast on tark jalgadele anda vähemalt soojal ajal hõlpu ning neid paljajalu astumisega ka treenida.

"Paljajalu käimine nii toas kui ka õues on täiesti normaalne," ütleb jalaraviõde Tiina Mitt. "Esiteks tahab jalg õhku ja teiseks treenib paljajalu käimine väiksemaid pöialihaseid, mis jalanõuga käies jäävad kängu, sest on kokku surutud ega saa liikuda. Sellest hakkavad ka näiteks pöia risti- ja pikivõlvi lamenemised."

 

Susskingad on petlikult mõnusad

Jalanõud on küll head ja vajalikud, sest need kaitsevad vigastuste eest, kuid liiga kitsad või lühikesed käimad kipuvad labajalga moonutama. Seda teevad ka moes olevad susskingad, mis võivad olla ka riidest ja loodetavasti mugavad, kuid enamasti õhukese talla ja kitsa ninaga. "Sobiv jalanõu peaks jalga fikseerima ja kaitsma, et oleks tugev kannaosa, mis hoiab jalga õiges asendis. Ka tald peab olema piisava paksusega, et pehmendada altpoolt tulevaid lööke.

Muidugi oleneb palju ka sellest, milline on talla kuju. Kui ninaosa on väga kitsas, siis varbad surutakse kokku. Kui kannaosa on nõrk, sussi moodi, ei fikseeri see jalga – nii võivad tekkida väikesed deformatsioonid või asendimuutused jalgades."

Aga kas keegi on noores eas suutnud vastu moodi käia? Sellepärast peavad jalad kõik välja kannatama. Kes siis trendikat susskinga jalga pannes mõtleb selle peale, kui pikad on kunagi järjekorrad ortopeedi juurde ja kust endale sobivad tugitallad saab? Lihtsalt praegu on praegu.

 

Kineetiline kett kulgeb varvastest kuklani

On arvatud sedagi, et kui päevad läbi toas paljajalu vastu põrandat põntsutada, on varsti kukekannus platsis. "Seda küll ei usu," arvab jalaraviõde. "Ennem võib see kõvade taldadega või tagant lahtiste kingadega käies juhtuda: siis lööb tagumine tallaosa kõndides kogu aeg vastu kanda. Ka selline surve kannale võib kukekannust soodustada, aga see juhtub siis, kui pidevalt ja pikalt kogu aeg plätudega käia, ka tänaval, mitte ainult rannas või koduõuel."

Tiina Mitt leiab, et surve paljajalu käimisel toas ei saa tallale midagi halba teha – siis peaks inimene kogu aeg marssima, väga pikalt ja tugevasti jalgu vastu maad taguma. "Normaalse paljajalu kõnni puhul on vastupidi: see arendab lihaseid. Mitte ainult jalalabalihaseid, sest kineetiline kett läheb varvastest kuni kuklani välja. Kõik on omavahel seotud: kui jalalabalihased on tugevad ja hoiavad pöiavõlvid õiges asendis, on ka lihased ja liigesed ülevalpool kehas paremas seisus, näiteks puusaliigsed. Kõik sõltub sellest, kui tugevad on jalalihased ja milline on jalgade asend. Kui päkalihased on liiga nõrgad ega suuda labajalga hoida õiges asendis ja suure varba liiges läheb oma õigest asendist välja, tekib nn suure varba nukk – ka see võib paigast ära lüüa kogu kineetilise keti. Võibki olla nii, et põlv, puus või selg valutab, aga põhjus ei peitu seal, vaid kõik on alguse saanud vales asendis labajalast.

On kasulik teada sedagi, et labajalgade asendist oleneb ka kogu keha tasakaal."

 

Loe edasi ajakirjast...