Suvi toob sooja ja rõõmu, ent paljudele ka väiksemal või suuremal määral tervisemuresid. Enamikule meist on tuttav tunne see, kui kuuma ilmaga jalad paiste lähevad. Miks see nii on ja mida selle vältimiseks ette võtta?
Perearst Eero Merilind tuletab meile meelde, et jalgade tursel võib peale suvekuumuse siiski mitmeid põhjuseid olla: "Näiteks südamepuudulikkus, neerude tegevuse häired, maksapuudulikkus, veeniprobleemid jne. Põhimõte on alati selles, et vedelik koguneb jalgadesse - kas pumpab süda liiga aeglaselt või viiakse neerude kaudu vähem vedelikku välja, kui peaks, või on magistraalsooned takistatud ja vere liikumine häiritud."
Vedelik koguneb jalgadesse
Selleks et vedeliku kogunemise põhimõttest aru saada, maksab piltlikult ette kujutada (või pildilt vaadata), kuidas paiknevad meie elutähtsad organid - kopsud, süda, neerud, maks, vereringe. "Ükskõik millises organis probleemid tekivad, mõjutavad need igal juhul vedelike liikumist organismis. Näiteks kui südamel on liiga suur koormus, siis ei jaksa ta verd vajalikul määral edasi pumbata, tekib vedelikusammas, millest hulk valgub jalgadesse." Sarnase mõjuga on mitmed häired kopsude ja maksa töös.
Miks valgub vedelik just jalgadesse? Hapnikuga rikastatud veri voolab mööda artereid südamest kõikjale kehasse, "läbitöötatud" veri aga veene pidi kehast südamesse tagasi. Vere kõige pikem teekond kehas ongi südame ja jalgade vahel. Mõistagi ei pea piisama vaid südame tööst, et veri tagasi südameni jõuaks: verel aitavad "tõusta" nn lihaspumbad jalgades ja vere voolu reguleerivad veeniklapid veenide seintes, mis justkui imevad verd üles organismi tagasi.
Liiklusummik soontes
"Kui veeniklappides on häire või on veenid liiga laiad, siis tekib soontes pais - nagu liiklusummik," kirjeldab dr Merilind. Selle põhjuseks võivad olla häired eri organite töös. "Ent võib olla tekkinud ka muid takistusi, näiteks tromb, väikeses vaagnas võivad olla haiguslikud protsessid, kirjeldatud on näiteks ka emaka suurenemisi ja soolekasvajaid, mis suruvad veenid kinni," loetleb dr Merilind tõsisemaid haiguslikke seisundeid, mis vere liikumist takistavad. Sellistel puhkudel on mõistagi arstlik sekkumine hädavajalik.
Kui veenide töö on häiritud või veeniseinad lõtvuvad, võivad tekkida veenilaiendid. Peale konkreetsete terviseprobleemidele lisab veenilaiendite riski ka ülekaal. "Naistel on suureks veenilaiendite tekitajaks just rasedus," tuletab dr Merilind meelde. Raseduse ajal on suurenenud emaka surve veenidele, hormoonid omakorda lõdvestavad veeniseinu, misjärel veenid laienevadki.
Suvi kütab jalad kuumaks
Tõsi, jalgade paistetus võib viidata tõsistele ja kroonilistele tervisehädadele, ent suviti kurdavad sageli jalgade tursete üle ka need, kel selliseid probleeme ei ole. Sellega dr Merilind nõustub: "Suvel on mõnikord ka temperatuurid väga kõrged, aga eestlane väga kõrget kuumust ei talu, üle 28-30 kraadi võib juba halb hakata. Kui ka vedelikku piisavalt ei manustata, siis võib koormus südamele suureks minna ja selle tagajärjel lähevad jalad tursesse."
Jalgade tursega puutume kokku sageli ka siis, kui jalad on sundasendis ja peale veresoonte on takistatud ka lihaste töö - enamik meist on kogenud ebamugavustunnet ja ehk ka paistetust jalgades pikkade bussi- või lennusõitude ajal, pikaajalise istumise või seismise järel.
Loe edasi ajakirjast...