Miks jalad külmetavad? Miks jalad väsivad ja tursuvad? Mida teha kannalõhede ja veenilaienditega? – Neid ja muid teie küsimusi jalavaevuste kohta saabub toimetusse iga nädal.
Nõu annab jalaraviasjatundja, Põhja-Eesti Regionaalhaigla diabeedikabineti õde Tiina Mitt.
Tiina Mitt nõustab oma kabinetis suhkruhaigeid, kellest paljudel tekivad tõve tõttu ka jalahädad. Aga kui seda haigust ei ole, aga ikkagi hakkavad jalad alt vedama?
“Eks tänapäeval põhjusta neid hädasid ikka üha rohkem istuv eluviis,” ütleb Tiina Mitt. “Jalad on loodud liikuma, aga kui neil on vähe koormust, siis jalalihased kõhetuvad ja tekivadki probleemid. Nii halveneb jalgade verevarustus ja tulevad ka seljahädad: see toob kaasa närvikahjustusi, mis omakorda mõjuvad halvasti jalgadele.”
Meie lugejate hulgas on neidki jalahädalisi, kes pole eluaeg kontorilaua taga istunud. Miks nende jalad külmetavad, valutavad ja surisevad?
“Neil, kes on vähegi oma jalgade eest hoolitsenud, eriti probleeme ei ole. Kellel on tugev lihasmass ja kes on palju liikunud, siis nende jalad on ka palju tervemad. Vanem põlvkond on teinud rasket füüsilist tööd, mis on kahjustanud eelkõige jalaliigeseid. Aga et nad on tänapäevainimestest rohkem liikunud, siis on nende jalad tervemad, kui just pole haigust, mis põhjustab jalahädasid.
Jalgade tervisele mõjuvad halvasti ülekaal ja valed jalatsid. Aga see pole põlvkondade häda, vaid samad probleemid esinevad noorematelgi. Elatud aastatega kaasneb sageli veresoonte lupjumine, mis on üks jalavaevuste põhjusi.”
Jalad külmetavad ka soojal ajal
Kui arvata kokku kõik Kodutohtrile saadetud kirjad, siis on kõige rohkem küsitud: miks mu jalad külmetavad? Mõni muretseja on vanem, teine verinoor.
“Kui jalad külmetavad, siis näitab see, et südamest tulevat sooja verd satub jalgadesse vähe,” selgitab Tiina Mitt. “Sellel võib olla mitu põhjust.
Jalgades võib külmatunne tekkida sellest, et liigume vähe: seetõttu pole süda harjunud kaugemale jäsemetesse pumpama nii palju verd kui vaja.
Jalad hakkavad külmetama siis, kui, eriti vanematel inimestel, on veresoonte lupjumine, mille tõttu ei pääse jalgadesse nii palju verd kui tarvis.
Kolmas võimalus on seotud vegetatiivse ehk tahtele allutamatu närvisüsteemiga: stressi korral võib see esile kutsuda jalgade veresoonte ahenemise. Kui inimene on pikemat aega stressis, võivad hakata külmetama nii jalad kui käed.
Lisaks sellele võib jalgades külmatunne olla jahedusest, näiteks kui põrand on külm – madal temperatuur ahendab veresooni, mistõttu jalad hakkavad külmetama. Ka hakkavad jalad külmetama siis, kui kanda liiga ümber, kitsaid jalanõusid, mis ei lase verevarustusel normaalselt toimida.”
25aastane naine Võrumaalt kirjutas, et jalad on külmetanud tema emal ja nüüd ka temal. Kas see võib olla päritav?
“Võib küll,” leiab Tiina Mitt. “Kui inimene tunneb ennast ebamugavalt, sest käed-jalad on külmad, siis ei pruugi see tõesti tuleneda mõnest häirest või haigusest, vaid võib olla jala veresoonkonna eripära, mille oleme pärinud. Tuleb teha kõikvõimalik selleks, et jalgade verevarustust parandada, õhtuti enne magamaminekut võib vaheldumisi teha sooja ja külma vanni ning vaadata, kas see mõjub. Hoiame jalgu vannis nii kaua, kuni vesi on soe, ja siis paneme kohe külma vette. Seejärel võib jälle panna sooja vette ja külma vette – see kõik elavdab jalgade verevarustust.
Hästi mõjub võimlemine, kõik pumpavad harjutused, näiteks varvastele tõusmine ja kandadele laskumine, pöia sirutamine ja kõverdamine. Need lihtsad harjutuse aitavad jalgade verevarustust parandada ka siis, kui verevarustushäire on pärilik.
Soojendavate geelidega tasub määrida kõigil, kes tunnevad jalgades külmatunnet.
Loe edasi ajakirjast...
