Käed värisevad. Kas Parkinsoni tõbi?
Tekst Üllar Ende
16.10.2009

Käte värisemine üksinda ei tähenda sugugi Parkinsoni tõbe, olulised on ka muud sümptomid ja uuringute tulemused. Seda haigust polegi nii lihtne diagnoosida, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiaosakonna juhataja neuroloog Toomas Toomsoo. Uuemad ravimid ja raviviisid toovad haigete ellu üha rohkem leevendust.

Dr Toomas Toomsoo: 1872. aastal kirjeldas Inglise arst James Parkinson nelja patsienti, kelle liigutusi ja kehaasendit ta oli jälginud. Ühed neist värisesid, teised mitte. Arst märkas, et värisemist esines rohkem ühel kehapoolel, kuid see värin ei olnud püsiv. Neil patsientidel oli pisut ettepoole kalduv kehahoiak, samm lühike ja näoilme polnud elav. Samas oli säilinud nende mõtteerksus.
See haigus sai esmakirjeldaja järgi nimeks Parkinsoni tõbi, mida on kutsutud ka värihalvatustõveks.

Mis vahe on Parkinsoni tõvel ja parkinsonismil?
Kõige lihtsamalt öeldes: Parkinsoni tõbi on haigus, parkinsonism aga sümptomite kogum. Kõik see, mida James Parkinson kirjeldas, on paljus, kuid mitte kõiges ka parkinsonismi tunnus – Parkinsoni tõbi ja parkinsonism ei ole üks ja seesama. On muid haigusi, mis võivad kulgeda parkinsonismina, näiteks hulk närvimuutustega seotud haigusi vanemas eas. Ka võivad parkinsonismi tekitada põhjused, mis pole üldse seotud närvisüsteemi kahjustusega: näiteks aeglustavad liigutusi ja muudavad kehahoiakut ravimid, mis võivad parkinsonismi esile kutsuda (eelkõige psühhiaatrias kasutatavad neuroleptikumid). Kusjuures parkinsonismi korral ei pruugi värisemist olla. Siin ongi oluline erinevus – värin ehk treemor on Parkinsoni tõve korral kindlasti olemas.
Pole sugugi haruldane, kui Parkinsoni tõve esmaseks sümptomiks ongi ainult käte värisemine. Muud tunnused – liigutuste aeglus, kohmakus, ettepoole kehahoiak, miimikata näoilme – ei pruugigi kümne aasta jooksul eriti märgatavad olla. Sellepärast võidakse Parkinsoni tõve diagnoosimisel eksida. Kuigi James Parkinson kirjeldas seda haigust ligi 140 aastat tagasi, ei ole tänaseni leitud lihtsat ega odavat uurimismeetodit, mis ütleks kohe kindlalt: tegemist on Parkinsoni tõvega.

 Loe edasi ajakirjast...