Kui silmas on kae, siis mingit nägemist segavat kilet silma ette ei kasva, nagu ikka veel sageli arvatakse. Kõigepealt vaatame, mis on hall kae ehk katarakt ning mis selle vastu aitab.
Katarakt ehk hall kae (uuemal ajal kutsutakse seda lihtsalt kaeks) ja glaukoom ehk rohekae on silma seisundid, mis mõlemad võivad põhjustada nägemise halvenemist. Ometi on tegemist täiesti erinevate haigustega: kui katarakti korral on võimalik nägemine operatsiooni teel taastada, siis glaukoomi korral on nägemiskahjustus püsiv.
Lääts tuhmub pikkamööda
Lääts asetseb silmas vikerkesta ja pupilli taga. Olles normaalselt läbipaistev, aitab see silma jõudvatel valguskiirtel koonduda võrkkestale, et tekiks terav kujutis. Katarakt tähendab silmaläätse hägustumist, mistõttu võrkkestale jõudev kujutis on normaalsest udusem ja nägemine seetõttu hägusam.
Hall kae on levinuim silmahaigus, mis peamiselt esineb vanemas eas. Läätse hägustumine on järkjärguline protsess, mis alguses ei pruugi inimest eriti häiridagi. Katarakti arengu algjärgus võivad värvid näida tuhmimad, nägemine võib pimedas olla kehvem või tekib hoopis valguskartus. Harvemini võib tulla kahekordne nägemine. Igal juhul valu katarakt ei põhjusta.
Viite halli kae arenemisele võib anda ka see, et prille on vaja vahetada sagedamini kui varem.
Kolme tüüpi katarakti
Nägemise halvenemine kae korral oleneb sellest, millises ulatuses ja mis piirkonnas on lääts hägustunud. Läätsel on eesmine ja tagumine osa; keskmist osa nimetatakse tuumaks ja välimist osa kapsliks. Tuuma ja kapsli vahel asub struktuur, mida nimetatakse korteksiks.
* Nukleaarne katarakt areneb silmaläätse keskosas, kus asub tuum. See on kõige levinum kaetüüp, mille tagajärjel muutub lääts kumeramaks ja halveneb lühinägevus, kaugnägevus seevastu võib ajutiselt paraneda. Inimene võib ühtäkki avastada, et saab hakkama ilma prillideta, kuigi varem neid vajas.
* Kortikaalne katarakt tekib siis, kui läätse ümbris ehk korteks muutub kõvaks ja tihedamaks.
* Subkapsulaarne katarakt ehk kapslit haarav kae esineb kõige harvemini, ent kipub olema noorematel, 40. eluaastates inimestel ning võib nägemist halvendada kõige rohkem, mõjutades enim lugemisnägevust ja valgustundlikkust.
Kõige sagedamini seotud vanusega
Kõige sagedamini on kae arenemine seotud vanusest tingitud ainevahetushäirega: läätses olevad valgud lagunevad ning üha vähem toitaineid jõuab läätse sisemusse. See kõik võib toimuda kiiremini mõne üldhaiguse tõttu, nagu diabeet, reumatoidartriit ja kõrgvererõhktõbi, või ka kaasuvate silmahaiguste mõjul. Oma rolli mängivad siin ka keskkonnategurid, nagu mürgised ained, radiatsioon ja ultraviolettkiirgus.
Loe edasi ajakirjast...
