Millest peakirjas selline kummaline küsimus? Sellepärast, et viimasel ajal on ka meil ilmunud üha rohkem väiteid, et seni tuntud kolesteroolijutt on tegelikult tühi jutt. Uurime, mida arvab sellest Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht, südamearst professor Margus Viigimaa.
Selle loo sütikuks sai mullusuvine lugejakiri Lõuna-Eestist, milles seisis, et neil käis esinemas toitumisnõustaja, kes soovitanud julgelt süüa loomseid rasvu – need ei tegevat veresoontele ega südamele midagi kurja. Kas siis nüüd on kõik pea peale pööratud?
Hiljuti ilmus ühes meie naisteajakirjas tõlge, milles väideti sama juba peakirjas: või, koor ja liha teevad südamele hoopis head. Keskendumine vere suurele kolesteroolisisaldusele kui südamehaiguste põhjusele olevat meie aja suurimaid meditsiinilisi vigu. Äsja üllitati eesti keeles tõlkeraamat, mille pealkiri lausa hüüab: rasv ja kolesterool on kasulikud! Täiesti mureta olgu eriti naised ja üle 65-aastased.
Kas revolutsioon meditsiiniteaduses? Kas peame nüüd hakkama peki- ja koorerahvaks, et kauem püsima jääda?
Pole ainus riskitegur
Professor Margus Viigimaale pole sellised äärmuslikud arvamused üllatuseks – neid on osa teadlasi ja arste maailmas avaldanud juba aastakümneid.
"Kolesteroolist räägime tõesti hästi palju, kuid see on ainult üks südame- ja veresoonkonnahaiguste riskiteguritest. Peale selle on oma osa pärilikul eelsoodumusel, kõrgel vererõhul, suhkruhaigusel ja suitsetamisel.
Ka loomsete rasvade osale toidus on hakatud eriti viimasel ajal võib-olla liiga palju tähelepanu pöörama. Ma ei ole üldse nõus sellega, et kui jogurtis on 0% rasva, nimetatakse seda dieetjogurtiks, kuid tegelikult on selles suur suhkrusisaldus. Praegu levib kulutulena üle maailma 2. tüübi diabeet: inimesed lihtsalt söövad elu jooksul üha rohkem süsivesikuid, sealhulgas suhkrut, kõhunääre ei pea niisugusele koormusele vastu, tekib ülekaal ja ka veresuhkur hakkab tõusma. Diabeet aga kahjustab südant ja veresooni oluliselt, sest siis on ateroskleroos üldine, näiteks mitte ainult ühes või mõnes südame pärgarteris, vaid kõigis.
Kui inimesel muid riskitegureid ei ole, leidub tõesti perekondi, kus mitmel põlvkonnal on kolesteroolitase küll kõrge, kuid südamehaigusi on üliharva ja nendesse surrakse väga vähe. Aga kolesteroolijutt, mida oleme siiani rääkinud, on siiski valdavalt õige, kuigi absoluutset tõde pole olemas, ka meditsiiniteaduses."
Loe edasi ajakirjast...
