Soolise võrdõiguslikkuse eest pole teatud tõbede puhul mõtet võidelda. Sama käib ka rohtude mõju kohta. Loodus lihtsalt on loonud mehe ja naise erinevaks.
Organismi kaitsva immuunsuse poolest on mehed nõrgem sugupool. Naiste immuunsüsteem on ründavam ja kaitseb tõhusamalt nakkuste ning muude ohtude eest.
Näiteks naissuguhormoonide östrogeenide mõjul on põletik kaitsereaktsioonina tugevam kui meestel. Ka kaitsvaid antikehi tekib naistel rohkem.
Naiste ja meeste immuunreaktiivsuse kohta on rohkesti andmeid. Nendest selgub, et
naised on vähem vastuvõtlikud nakkushaigustele
naistel on tavaliselt harvem raskesti kulgevaid nakkushaigusi
naistel esineb sagedamini autoimmuunhaigusi (näiteks kilpnäärmehaigused)
trauma, operatsiooni või veremürgistuse ägedas staadiumis, umbes 14 esimese päeva jooksul on naiste suremus väiksem kui meeste oma
vaktsineerimisel tekib naistel rohkem antikehi kui meestel.
Mehe ja naise organism suhtuvad erinevalt võõrasse siiratud koesse või elundisse. Naissoo esindajate immuunsüsteem reageerib tormakamalt, mõnikord isegi liiga tormakalt. Võõra koe äratõukereaktsioon tekib kiiremini ja raskemini. Mehele siiratud naiseneerud jäävad halvasti püsima, sest naise veresoonte sisekest on võõra hormoonikombinatsiooni, kohaliku verevähesuse ja hapnikupuuduse suhtes tundlikum.
Naistel on migreeni sagedamini
Bioloogia seisukohast on valutunne üks elu säilimise eeltingimusi. Soospetsiifilise meditsiini kongressil Berliinis käsitleti mitmes ettekandes ka haigusi, mille üks põhitunnuseid on tugev valu.
Näiteks Kansas Cityst (USA) pärit ülevaates nenditi taas, et hootist peavalu migreeni põevad naised kolm korda sagedamini kui mehed (läänemaades vastavalt 18% ja 6%). Ka oimu-alalõualuuvalusid kohtab naistel oluliselt sagedamini kui meestel. Mõlemad haigused on seotud menstruaaltsükliga, mis viitab sellele, et valu tajumisel mängivad olulist osa suguhormoonid.
Kaks Hollandis korraldatud ulatuslikku uurimust (üks hõlmas 22 415, teine 3664 haiget), mis käsitlesid skeletilihaste valu, näitasid, et kõikide valuliikide all kannatasid naised rohkem kui mehed.
Washingtoni (USA) teadlased kõnelesid sellest, et naiste ja meeste valuärritusi vastuvõttev süsteem on nii anatoomiliselt kui neurofüsioloogiliselt erinev. Peale selle oleneb valu tajumine ja sellesse suhtumine ka sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast.
Et kõiki neid nähtusi mõista, on vaja veel rohkesti uurimistöid.
Poisid kasvavad astmast välja
Inimese sugu mõjutab oluliselt bronhiaalastma tekkimist ja arengut. Kanada meedikute andmetel esineb poistel lapseeas astmat kaks korda sagedamini kui tüdrukutel. Pärast puberteeti kaldub vaekauss naissoo poole: tüdrukud saavad esimese astmahoo pärast murdeea lõppu. Noormeeste kohta aga võib öelda, et nad lihtsalt kasvavad astmaeast välja.
Naised alluvad astma inhalatsioonravile neerupealise hormoonide glükokortikosteroididega sageli halvemini kui mehed. Peale hingamisteede anatoomiliste erinevuste võib selle põhjuseks olla muidki tegureid, kuid need tuleb alles välja selgitada.
Infarkti tunnused on sooti isesugused
Südameinfarkti peetakse üldiselt stressist vaevatud meeste haiguseks. Vähesed teavad, et Euroopas sureb südame- ja veresoonkonna haigustesse naisi rohkem kui mehi (vastavalt 55 ja 45 protsenti). Mitte rinnavähk, vaid südameinfarkt on ka naistel peamine surmapõhjus.
Südameinfarkti saanud mehed ja naised kirjeldavad haiguse algust erinevalt. Kui meestel on südameinfarkti juhtsümptomiks kestev tugev valu rinnas, siis naistel esineb seda palju harvem. Nendel on haigusnähud nii-öelda ebatüüpilised. Sellele peab mõtlema, kui kaheldakse, kas tekkis infarkt või mitte – kiirabi kutsumisega ei tohi siin viivitada.
Südameinfarkti esmased tunnused
meestel
tugev valu, mis tekib vasakul pool rindkeres ja kiirgub õlga, õlavarde ning kaela
hirmutunne, mis võib kasvada paanikaks
naistel
selja-, turja- ja kõhuvalu
iiveldus, oksendamine
hingamisraskused
järsk higistamishoog
väsimustunne
Aspiriin mõjub erinevalt
Sugupoolte vahel esineb erinevusi raviainete imendumisel verre, jaotumises kudede ja elundite vahel, toimes rakkudele ja kehast eritumises. Arusaadavalt mõjutab see ka ravitulemusi.
Viimasel ajal on äratanud tähelepanu tromboosivastase ravimina tarvitatava atsetüülsalitsüülhappe (aspiriin) erinev toime meestele ja naistele. Peaaegu 40 000 naist hõlmanud uuringud on näidanud, et 100 mg atsetüülsalitsüülhappe sissevõtmine ülepäeviti aitab ära hoida küll ajuinfarkti (insulti), kuid ei kaitse ilmselt südameinfarkti eest.
Meestega on lugu vastupidine: aspiriin vähendab nende uuringute järgi südameinfarkti riski 32% võrra, kuid ei välista täielikult insuldi tekkimist.
Miks aspiriin niimoodi toimib, pole veel selge. Seni on ainult teada, et ühesuguse annuse sissevõtmisel jõuab naiste verre rohkem atsetüülsalitsüülhapet. Peale selle leidub viiteid, et meessuguhormoon testosteroon võib atsetüülsalitsüülappe kaudu mõjutada trombi tekkes osalevate vereliistakute talitlust.
Muidugi ei ole aspiriin ainus ja kõige kaalukam võimalus infarkti vältida. Samasugune tähtsus on inimese eluviisil: tervislikul toitumisel, kehalisel tegevusel ja liigse närvipinge vältimisel.
Ravimite kõrvaltoimed eelistavad naisi
Ravimite toime erinevust meestel ja naistel on veel vähe uuritud. Kuid pole kahtlust, et naistel esineb sagedamini arstimite kõrvaltoimeid.
Inglise ravimiteadlased analüüsisid uute arstimite mõju rohkem kui poolel miljonil haigel. Tulemused on kõnekad: soovimatut kõrvaltoimet registreeriti 20,6 juhtu 10 000 ravikuu kohta, meestel aga 12,9 juhtu. Seega on arstimite kõrvaltoimete risk naistel 60% suurem kui meestel.
Et naistel võib ravimi tarvitamisel ilmneda rohkem kõrvalnähte kui meestel, ei tähenda tingimata seda, et antud arstimist peab loobuma. Enamasti piisab annuse suuruse ja tarvitamise sageduse muutmisest.
Naiste immuunsüsteem on ründavam ja kaitseb organismi tõhusamalt. Arstimite kõrvaltoimete risk on naistel 60% suurem kui meestel.
Valuärritusi vastuvõttev süsteem on naistel ja meestel nii anatoomiliselt kui neurofüsioloogiliselt erinev.
Aspiriin aitab naisel ära hoida insulti, mehel vähendab südameinfarkti riski.
