Kõht on mõnikord ikka kinni. Mis puhul räägime kõhukinnisusest?
Dr Jüri Kivimäe: Esiteks, kui inimene pole võimeline soolt tühjendama ilma lahtisti abita. Ka loetakse kõhukinnisuseks seda, kui kõht käib läbi vähem kui kaks korda nädalas; kui väljaheide on tahke ja peetunud ning iste ise on raskendatud.
Mis annab märku, et kõhukinnisus on juba meditsiiniline probleem ja peaks arstilt abi otsima?
Kui kõhukinnisus on kestnud juba pikka aega, isegi nii kaua, kui mäletate, on see üldjuhul lihtsalt talitluslik häire ega ole ohtlik. Muretsema peab see, kellel on tekkinud muutus. Kui eluaeg on kõht kinnine olnud ja nüüd on äkki lahti või vastupidi: kõht kogu aeg käinud nagu kellavärk ja järsku jääb kinni, siis tuleks põhjust uurida.
Kui selline äkiline muutus on tekkinud, võib see viidata mingile haigusele. Igasugune muutus väljaheites (veri või lima) nõuab uurimist.
Kas see, et kõht käib hästi või kehvasti läbi, on ka looduse poolt antud?
Mingil määral ikka. On inimesi, kellel on lapsest saadik kõhuke kinnisevõitu. Teised ütlevad: “Milles probleem? Igal hommikul käin hädal ära, ja asi joones.” Kolmandad käivad kaks korda hommikul WCs ja kõik on korras.
Kui saame vanemaks, muutub ka kõht tasahilju kinnisemaks, eriti kesk- ja vanemas eas. Sa ei jõua enam nii palju joosta kui nooremana. Soolelihaste ja närviimpulsside aktiivsus väheneb.
On ju teada: mida rohkem liigud, seda parem on seedimine. Võib-olla aastate minnes ei pane me tähelegi, et käitume kehaliselt ökonoomsemalt – ei sebi enam nii palju ringi kui varem.
Loe edasi ajakirjast...
